Soome suursaatkond avab laupäeval uksed Eesti ajalukku
Ainulaadne võimalus külastada Toompeal asuvat saatkonnamaja!

Vaade Soome saatkonnale Rüütelkonna hoone eest

FOTO: Tairo Lutter

Sel sügisel möödub  20 aastat Soome suursaatkonna naasmisest Toompeale aadressil Kohtu 4 asuvasse hoonekompleksi -  Eesti esimese iseseisvuse aja Soome suursaatkonna hoonesse. Tähtpäeva auks avab saatkond oma uksed külalistele laupäeval, 12. novembril.

Kuupäev on täpselt sama, mil Soome lõviga riigilipp heisati oma kohale Toompeal 20 aastat tagasi ehk 12. novembril 1996. Täielikult renoveeritud endisest aadlipaleest sai siis jälle ühise ajaloo sümbol.

«Ilu saab ehitada, ruume saab rentida või osta. Kohtu 4 lugu on aga ainulaadne, kuna see sisaldab ka killukesi Eesti ja Soome ajaloost. Tunnen uhkust, et olen saanud olla osa sellest loost,» tõdes suursaadik Kirsti Narinen. Tema oli Tallinna saatkonna nõunik aastatel 1993-1998.

Avatud uste päeva jaoks on koostatud fotonäitus «Kohtu 4 okupatsiooniaastatel». Tallinna Polütehnilise Instituudi osakonnad kolisid hoonesse kohe pärast Nõukogude okupatsiooni algust. Eelmise riigipea Konstantin Pätsi majast sai aastateks tudengite ühiselamu. Hoone Pika jala pool asuvat rõdu, kust avanes linna parim vaade, kasutasid tudengid pesukuivatamiskohana,.

Loengusaalides on muu hulgas meestele antud sõjalist õpetust ning  vanadel piltidel on näha kuidas Kohtu 4-s õpetati ka lõhkeainete käitlemist. Aastal 1969 kolis hoonesse rahvusraamatukogu muusikaosakond. Paljud on käinud seal kuulamas muusikat ning kohtumas heliloojatega.

Pärast Eesti taasiseisvumist oli maja väga kehvas seisus . Restaureerimine nõudis aega ja kannatust. Arheoloogiliste väljakaevamiste  käigus tuli välja leide, mille järgi võis Toompea ajaloo ligi sada aastat varasemaks dateerida.  Süsinikanalüüsiga leiti tõendeid 7. sajandist pärit inimasustusest.

«Alguses tundus, et maja ei saa kunagi valmis, maja oli pärast lammutamistöid nii halvas seisus. Päevavalgus paistis läbi lagede sisse. Seda suurema rõõmuga sai jälgida, kuidas maja renoveerimine edenes samm-sammult. Minu jaoks oli väga emotsionaalne hetk näha, kui maja publikule avati. Maja ilu ja restaureerimistööde tulemus oli paljudele uskumatu elamus. Eriti mäletan president Lennart Meri esmareaktsiooni - saatkonna hoonete tagastamine nii Helsingis kui Tallinnas oli tema jaoks auasi ja tõeks saanud unistust oli märgata ka tema silmanurgas,» meenutas Narinen.

Soome suursaatkond avab oma uksed huvilistele tähistamaks tähtsat päeva ning meenutuseks, et hoone on mõlema riigi rahvusomand ja osa ühisest ajaloost.

Loe rohkem hoone ajaloost saatkonna veebilehelt.

Tutvu saatkonna avatud uste päeva üritusega Facebookis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles