Eluaegne vang üritab vabastamist saavutada ringkonnakohtult

Harju maakohus arutas ka 2013. aasta mais eluaegse vangi Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabastamist. Pjatnitski osales istungil telesilla vahendusel Tallinna vanglast.

FOTO: Andres Haabu

Kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vaidlustas enda vanglast vabastamata jätmise Tartu ringkonnakohtus.

57-aastane Pjatnitski pole rahul Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas oktoobri lõpus tehtud määrusega, milles leiti, et tema ennetähtaegne vanglast vabstamine pole põhjendatud ning vaidlustas selle ringkonnakohtus, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Maakohus leidis, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Pjatnitski puhul oleks see ennatlik.

Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.

«Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil,» märkis kohus.

Viimasest kuriteost on möödas 14 aastat

Kui mees kandis 15-aastast karistust isikuvastaste kuritegude eest, jätkas ta vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest karistas kohus teda surmanuhtlusega.

Vaatamata sellele, et süüdimõistetule anti uus võimalus sellega, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, ei teinud Pjatnitski sellest mingeid järeldusi, vaid pani ka pärast seda toime uue raske isikuvastase kuriteo.

Viimati karistati teda 2002. aasta sügisel, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat. Tänaseks on sellest möödunud 14 aastat.

Mehe vabastamist on ka varem kaalutud

Viimati tuli Pjatnitski vabastamise küsimus kohtus arutusele kolm aastat tagasi, 2013. aasta suvel, ent siis leidis kohus samuti, et tema vabastamine pole põhjendatud.

Kohus märkis toona, et mehe ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus leidis ka, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on Pjatnitski puhul järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aastat jooksul 25-40 protsenti.

Pjatnitskit on mitmel korral karistatud väga raskete kuritegude eest - kahe tapmise ja ühe üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest.

Ta istub varguse eest vangis alates 1983. aastast, vanglas toimepandud tapmiste eest sai ta 1992. aastal surmanuhtluse. 1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.

Tagasi üles