Maakonnapiirid vanguvad, bussiühendus pööratakse pea peale (2)

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdade ühinemine
Valdade ühinemine Foto: Pm

Valdade ühinemisel võib Läänemaa kaotada koguni kolm valda ja kahaneda vaevu 20 000 elanikule, mis tähendaks, et Lääne maakond on tublisti väiksem kui Saaremaa vald, kus elab 30 000 inimest.

Läänemaa Hanila ja Lihula vald ühinevad Pärnumaa Koonga ja Varbla vallaga. Läänemaa Kullamaa vald peab läbirääkimisi nii oma maakonnas kui ka Raplamaa Märjamaa vallaga.

Maavalitsuste roll kohaliku elu korraldamisel on aastakümnete jooksul järjekindlalt kahanenud, ent on üks kaalukas erand – ühisveonduse korraldamine. Ühistranspordisüsteem on maakonnakeskne, mis tähendab, et näiteks Lihulast saab bussiga tihti ja doteeritud piletiga küll Haapsallu, aga mitte tulevasse maakonnakeskusse Pärnusse. Haapsallu on Lihulast 52, Pärnusse aga 57 kilomeetrit.

Mõnelgi maakonnal on sõlmitud bussifirmadega mitmeaastased lepingud, mis tähendab, et piiride muutudes on keeruline liinivõrku käigu pealt ümber kujundada. Maakondade piirid langevad aga kõikjal.

Jõgeva maakond jääb suure tõenäosusega ilma Tabivere ja Pala vallast. Esimene ei ole rahandusministeeriumi haldusreformi veebilehe andmetel küll veel otsustanud, kuid omavalitsusjuhid on kinnitanud huvi ühineda pigem Tartu poole. Pala vald keeldub praegu üldse ühinemast, sundliitmise tagajärjel peaks aga seegi omavalitsus liidetama Tartumaa valdadega.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles