Loodav võimuliit otsib üksmeelt. Mida neilt oodatakse?

Koalitsioonikõnelejad.

FOTO: Postimees

Uue võimuliidu loomisel tahavad oma sõna sekka öelda kõikvõimalikud huvigrupid, et häälekalt teada anda, mis on nende valdkonnas parajasti valesti ja mida nad uuelt valitsuselt ootavad.

Haridust puudutavad küsimused, ennekõike õpetajate palgaga seonduv, on aastaid teravana püsinud. Nii saatis Eesti Haridustöötajate Liit möödunud nädala lõpus pöördumise, milles toonitasid, et Eestis antav haridus peab püsima väga heal tasemel.

«Paraku on praegu Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu,» nentisid nad pöördumises. Konkreetsemalt juhivad nad tähelepanu kolmele murekohale:

  • Õpetajate töötasu kiirem tõus. Selleks, et täita lubadust, et 2019. aastaks on õpetajate keskmine töötasu 120% riigi keskmisest töötasust, on järgmistel aastate vajal oluliselt suuremat palgatõusu, kui oli 2016. aastal.
  • Alus- ja huvihariduse jätkusuutlikkus ning õpetajate töötingimused. Haridustöötajad märgivad, et alus- ja huvihariduse rahastamine, sellest tulenevalt ka vastavate õpetajate palgatase, on üle riigi väga erinev, mis ei motiveeri meie olemasolevaid kõrgharidusega spetsialistidest alus- ja huvihariduse õpetajad oma ametis olema ega ka laste- ja kultuurilembelisi noori seda ametit valima. «Seega tuleb teadvustada alus- ja huvihariduse problemaatikat ning leida toimiv lahendus nende kõrvaldamiseks, näiteks sarnaselt üldhariduskoolide õpetajatega riikliku miinimumtöötasu kehtestamise kaudu.»
  • Tugispetsialistid. Liidu teatel puuduvad väga paljudes haridusasutustes tugispetsialistid või kasutatakse olemasolevaid mittesihtotstarbeliselt «Palume leida loodaval valitsuskoalitsioonil toimiv lahendus, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid pädevat abi ja tuge õigel ajal, mida tagaks näiteks kogu riigis ühtlaselt tugev ja toimiv tugispetsialistide süsteem.»

FOTO: SCANPIX

Oma ettepanekud loodavale koalitsioonile edastasid lisaks õpetajatele ka õpilased. Eesti Õpilasesinduste Liidul on uuele valitsusele hulk soovitusi:

  • Vajalikud tugiteenused olgu tagatud. Nende all peavad õpilased silmas nii pikapäevarühmi, õpilaskodusid, transporti, tasuta õppevahendied ja ­-materjale. «Hetkel on suureks probleemiks õpilaskodude vähesus, vajalik on rajada piisava kohtade arvuga õpilaskodude võrk arvestades gümnaasiumivõrgu arengusuundi. Huvitegevuse võimaluste võrdsel tagamisel oleks suureks toeks vähemalt üks riiklikult rahastatud huviring igale õpilasele,» kommenteeris liidu esimees Andreanne Kallas.
  • Koolivägivald. Liidu teatel puudub koolivägivallaga tegelemiseks paljudes koolides sellele spetsialiseerinud inimesed. 
  • Kutsehariduskoolid. «Praktikakoht tuleb tagada kõikidele õppijatele, kuna õppuril peab olema õigus saada õppekavajärgset praktikat. Tuleb soodustada põhikoolide, keskkoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide koostööd parandamaks õppekvaliteeti ning toetamaks elukestva õppe rakendumist.»
  • Liiga faktikesksed õppekavad. Õpilasesindajate ettepanek oleks vähendada õppekava faktipõhist osa ning selle arvelt suurendada praktilist õpet ja karjäärivõimaluste teadlikustamist koolides, samuti suurendada mitteformaalse ja informaalse hariduse osatähtsust. 

Majandusestki ei saa uue koalitsioonileppe tegijad üle ega ümber. Näiteks saatis valitsuskõnelejatele omapoolsed ettepanekud Eesti Tööandjate Keskliit.

  • Majanduskasv. Majanduskasv tuleb keskliidu hinnangul seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. «Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks.»
  • Demograafiline probleem kui Eesti suurim väljakutse. «Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega.» Lisaks tuleks praegune välismaalaste palgakriteerium asendada sektori keskmise palgaga ja sisserändekvoot siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega.
  • Riigireform. Haldusreformiga tuleks jätkata praegusel kujul, kätkata üleminekut tulemusjuhtimisele ja tegevuspõhisele eelarvele eesmärgiga rakendada see hiljemalt aastaks 2020. Tööandjate keskliit toetab ka horisontaalset koostööd, sealhulgas riigi teenuste kaardistust ja analüüsi ministeeriumite üleselt. 
  • Maksud. Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele:
    - Aktsiisitõusud, eriti  diislikütuse aktsiisitõus tuua tagasi varasemalt kokkulepitud tõusugraafikutesse
    - Majutusteenuste käibemaksu tõusu tagasipööramine.
    - Sotsiaalmaksu miinimumi alandamine ja lae kehtestamine.
    - Laiendada erisoodustusmaksu kaotamine kõikidele töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludele.
    - Kaotada erisoodustusmaks töötaja transpordiks tehtud kulutustele.
  • Struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia. Eesti vajab pikaajalist finantsplaani  perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel. 

Ametiühingud ettepaneku käivitada Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

FOTO: SCANPIX

Oma ettepanekud kõneluste pidajatele - Jevgeni Ossinovskile, Jüri Ratasele ja Margus Tsahknale - edastas ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

  • Miinimumpalga kokkuleppimine. Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest pole Eestis juurdunud tava tööturu osapooltel regulaarselt tööturul toimuvat arutada ja vajalikke muudatusi kokku leppida. Samas võiks ühine panus tagada nii majanduse kiirema kasvu kui jätkusuutlikuma miinimumpalga kokku leppida. Ametiühingute keskliit teeb ettepaneku käivitada regulaarsed kolmepoolsed läbirääkimised ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel tööturgu puudutavate probleemide lahendamiseks ja tulupoliitiliste kokkulepete sõlmimiseks.
  • Maksuvaba tulu määra tõstmine. Ametiühingute hinnangul on maksude tasumise peakoormus langenud järjest enam mediaanpalga eest töötavale inimesele, samas kui mediaanpalk suudab niigi vaevu pakkuda väärikat äraelamist töötaja perele. Ettepanek oleks maksuvaba tulu regulaarselt tõsta.
  • Töölepinguseaduse muutmine. Ametiühingute ettepaneku kohaselt tuleks avada uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga täiendada ja tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.
  • Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. «Järjest enam kohtame töötajaid, kes tervise tõttu ei suuda töötada pensionieani. Enamus Euroopa riike on lisaks tööinspektsioonide tõhusale tööle rakendanud kindlustuspõhist motivatsioonisüsteemi tööandjatele.» Seega teevad ametiühingud ettepaneku käivitada Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib läbi investeeringute neid tegureid vähendama.
  • Maksuvabastus. Tuleks taastada maksuvabastus mittetulundusühingutele, sealhulgas ametiühingutele ja erakondadele makstavate liikmemaksude pealt.
  • Töötuskindlustuskaitse laiendamine. Keskliidu arvates tuleks laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi kokkuleppel töölt lahkujate võrra, suurendada töötuskindlustushüvitise suurust (60% senisest töötasust esimesel sajal päeval, hiljem 50%) ja tõsta riiklikku töötutoetust. 
  • Pensionireform. Tuleks käivitada läbirääkimised tööandjate ja ametiühingutega pensionireformi kokkuleppe sõlmimiseks.
  • Tervishoiusüsteemi reform. Tervishoiusüsteemi rahastamist tuleb oluliselt tõsta ja viia samal ajal läbi süsteemi reform tervikliku patsiendikäsitluse ja ennetustegevuse hoogustamise vaimus. 

Eesti Toiduainetööstuse Liit saatis loodava koalitsiooni erakondadele pöördumise, milles avaldas muret kodumaise toidutootmise konkurentsivõime nõrgenemise pärast, mida süvendaks veelgi lisanduv maksukoormus. 

  • Toidumaksud. Kui riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise aluseeldus. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist.
  • Alkoholiaktsiis. Toidutöösturite hinnangul on kodumaine joogitööstus märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele: kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15-20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta. 
  • Pakendimaks. Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad, lisandunud pakendiauditi läbiviimise kohustus muudavad meie ettevõtted vähem konkurentsivõimelistemaks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise eriti eksporditurgudel veelgi keerulisemaks. 
  • Keskkonnaga seotud maksukoormus. See ületab toiduainetöösturite sõnul juba praegu Euroopa Liidu keskmise. Juba praeguste ja planeeritavate nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid, mis muutub võimatuks kõikides valdkondades suureneva maksukoormuse taustal.

FOTO: Mailiis Ollino

Põllumajandus ja regionaalpoliitika on samuti tähelepanu all. Kõige enam, koguni 11 ettepanekut panid loodavale valitsusele ühispöördumises kirja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

  • Üleminekutoetused. Tagada aastatel 2017-2020 Eesti põllumajandustootjatele üleminekutoetuste täies mahus maks­mine, et kindlustada põllumajandusettevõtetele  võrdsemad konkurentsi­tingi­mused ja leeven­dada põllu­majandus­sektori kriisi mõjusid. Seejuures palume 2017. aasta eelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maks­miseks 19,95 miljoni euro ulatuses.
  • Piimakriisi leevendamine. Kriisi leevendamiseks piimakarja- ja seakasvatussektorites tuleks tagada erakorralise kohanemis­toetuse võimalikult kiire maksmine maksimaalses lubatud mahus. Eelarves tuleks praegu kavandatud 7,6 miljo­nile eurole lisada puuduolevad 480 000 eurot kriisiabi maksmiseks.
  • Tõuaretus. Eelolevatel aastatel tuleks suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taasta­misele ja hoidmisele läbi tõuaretuse toetamise.
  • Valmistumine kriisideks. Peame olema valmis järgmisteks turukriisideks ja looma tõhusad riskijuhtimise meetmed. See­juures on võtmetähtsusega äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde.
  • Toidusektor. Sektori pikaajaline ja jätkusuutlik arendamine vajab valitsuse strateegilist lähenemist hõlma­tes laiapõhjaliselt põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja müügi nii sise- kui välisturgudel (sh toiduhanked).
  • Ekpsordi toetamine. Põllumajanduse ekspordiüksuse loomine erasektori, tugiorganisatsioonide ja riigi koostöös suu­daks tõhusalt toetada eksporti arendavaid tegevusi. Oluline on veteri­naar- ja toiduameti tugevda­mine.
  • Võrdsed võimalused. Tuleb teha jõupingutusi toiduainete tarneahela parema toimimise tagamiseks (sh ebaausate kaup­le­mis­tavade ohjamine, ühistegevuse toetamine, väiksemate talude turupositsiooni parandamine, konkurentsi­õiguse ajakohastamine jm).
  • Ametite arendamine. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) arendamine eraldiseisvate asutustena tagaks sihtgrupi tõhusa ning selgelt suunitletud toetamise ja vajalike teenuste kättesaadavuse.
  • Piirangute leevendamine. Ebamõistlikke ning maaelu ja metsanduse arengut pärssivaid keskkonnapiiranguid tuleks leeven­dada (sh kaotada veisefarmide kompleksloa nõue, vaadata üle toidutööstusi puudutavad sätted veeseaduses) ja ettevõtete halduskoormust vähen­dada.
  • Pikem strateegia. Nii maaelu kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni ning terviklikku ja strateegilist lähenemist. Eesti põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille kasuta­mine annab riigile võimaluse majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arenda­miseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades.
  • Metsanduse toetamine. Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus­tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsan­duse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.

12 omavalitsusjuhti tegid omakorda koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhtidele ühispöördumise, milles taotlevad käimasoleva haldusterritoriaalse reformi peatamist. Konkreetsemalt panevad nad ette:

  • Asendada omavalitsusüksuse miinimumkriteerium omavalitsuste võimekuse sisuliste kriteeriumidega.
  • Tunnistada valitsuse algatusel omavalitsusüksuste sundühendamise regulatsioon kehtetuks.
  • Kõrvaldada diskrimineerivad sätted seoses ühinemistoetuste ning ühinemisega seotud kuludega.
  • Vaadata üle kõik haldusreformi seaduses toodud tähtajad, et haldusreformi ei viidaks läbi kiirustades ja kaalutlemata.
Tagasi üles