Savisaarlased suunavad Vabaerakonda valitsusse

Koalitsiooniläbirääkimised Foto: Mihkel Maripuu

Eile hommikul läks Keskerakonna riigikogu fraktsiooni kogunemisel olukord teravaks. Kümmekond saadikut, kelle käitumine paneb erakonna värske juhi Jüri Ratase muretsema oma partei häälte pidamise pärast uues valitsuses, olid tema jaoks ebamugavalt nõudlikud: soovime kaasa rääkida, infot pole, miks peame saadikutena lihtsalt truudust vanduma?

Ratase mure häälte pärast on reaalne, sest muidu poleks isegi hakatud mõtlema valitsusse neljanda osalise kaasamise peale. Kui esmalt oli kolmel parteil kokkulepe jagada ministrikohad nii, et igaühele jaguks neid viis, siis nüüd võib Keskerakonnale jääda kolm ministrikohta.

Selle arvestuse puhul tuleb mängu Vabaerakond, kes on võtnud juhatuse tasandil vastu otsuse, et ollakse kas sees või väljas, kuid vahepealne variant – partei valitsusse ei mahu, aga tuleks valitsusele mõne ettepaneku hääletusel appi – kõne alla ei tule.

Täna ennelõunal on kolm parteipealikku – Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna – lubanud minna Vabaerakonna fraktsiooni vestlusele. Vabaerakonna kaasamine võimuliitu oleks kergendus IRLile, kes pääseb üksinda Ühtse Venemaa leppe taaga kandmisest.

Üks-kaks portfelli

Kuigi kõik osalised kinnitavad, et ministrikohtade ja teiste kaalukamate positsioonide jagamiseni pole veel jõutud, oleks Vabaerakond huvitatud näiteks ühest-kahest ministriportfellist, aga miks mitte ka riigikogu aseesimehe kohast. Siseministri kohale on pakutud parteitut Artur Talvikut.

«Seda pole keegi arutanud, täiesti siiralt. Oleme seda rääkinud, et ministriainest on meil teistelgi. Kindlat juttu, kes kelleks saab, pole olnud,» kinnitas Talvik. «Loodan, et lõhutud toiduahelat kohe uute õgijatega täitma ei hakataks. Sellest poliitikas ilmselt ei pääse, aga see ei tohi olla esmane. Ausalt öeldes, tegelikult võiks ministrite arvu vähendada, hoolimata suurest koalitsioonist. See pole hea märk ühiskonnale.»

Aga kuidas tundub, ons kolme pealiku soov Vabaerakonda kaasata siiras või kantud sellest, et hääled muidu ei pea? «Meie hääled on olnud ühed pidavamad. Aga hääli on lendu läinud igaühel,» vastas Talvik.

Kuidas seni võimalik lepingu sisu tundub? «Ega väga ei tea, milles nad kokku on leppinud. Kui meile laupäeval öeldakse, et tulge ka, saate ühe ministrikoha, siis see pole fair play. Me soovime oma nägu leppesse sisse panna,» ütles Talvik.

Jüri Ratas püüab siiski Edgar Savisaare toetajatega ühist keelt leida. Ent nagu loo alguses kirjeldatud, tunnevad viimased, et nendega ei räägita. Valusaid väljaütlemisi on Keskfraktsioonist pildunud Oudekki Loone ja Peeter Ernits ning nende häälte puudumisega juba arvestatakse.

«Eri leerid on selgelt olemas, aga kahjuks pole neist omavahel räägitud. Koalitsooni imekiire tegemise kõrval pole justkui õige aeg leeridest rääkida,» tõdes riigikogu liige Ernits. «Keegi meist kümnest, kes seda arvamust omavad, pole väitnud, et ei hääleta Ratase poolt, aga põrsast kotis ei tohiks osta. Kui eelmises valitsuses oli üks suur koer ja kaks puudlit, siis loodavas valitsuses on kaks puudlit muutmas suurt koera omasuguseks. See pole õige.»

Ennustab IRLi lõppu

Sotsiaaldemokraadid on välistanud võimuliidu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE), kes vaatab võimujagamist lõbustatult pealt. «Kõik erakonnad hakkavad oma punaseid jooni kaotama, meie piirid on paigas,» ütles EKRE esindaja riigikogus Jaak Madison ja ennustas, et kolmikliit sünnib kindlasti, lahtine on veel Vabaerakonna kaasalöömine.

«Vastupidiselt vasakpoolse valitsuse ihalejatele oleme meie kindlad, et paremkonservatiivne valitsus viiks Eestit kõige paremini edasi: praegu tuleks Eesti-Vene piirileppe sõlmimine katkestada, kooeluseadus sahtlisse panna, ettevõtlust ja majanduskeskkonda arendada, mitte jooksvateks kuludeks laenu võtta,» loetles Madison.

Tema hinnangul ei ole enam küsimus selles, kas IRL lõpetab eksisteerimise, vaid millal lõpetab. «IRL on vastu seina, nad peavad leppima Ühtse Venemaa leppega ja nad on ükskõik milleks valmis, et valitsuses püsida,» ütles Madison. «Lisaks veel teadmine, et sotsidega liitus mõni aasta tagasi Vene Erakond Eestis, samuti Venemaaga äri tegeva Oleg Ossinovski toetussummad erakonnale. Venemaal pole aga võimalik äri ajada, ilma et sa ei meeldiks võimule või ei osutaks teeneid.»

Üldiselt kulgevad valitsuskõnelused põhimõttel «nui neljaks kokku leppida» ja sellise käitumise poolt on tugev argument: 17 aastat võimust kinni hoidnud Reformierakond peaks mõne aja opositsioonis olema ja teistele erakondadele võimaluse andma.

Reformierakonna juhtpoliitik Kristen Michal tõdes, et nende erakond jälgib murega uue võimuliidu sõnumeid. «Tegelikku muret teevad ettevõtlust pärssiv maksuplaan ja varjamatud sõnumid sellest. Vasakvalitsuse soov tõsta lähiaastatel tulumaksu on töökuse ja ettevõtliku hoiaku karistamine,» ütles Michal ning viitas sellele, et eksperdid on hinnanud meie maksusüsteemi OECD riikide seas parimaks.

«Seepärast on jutud nutikast lahtivõtmisest ja siis tunde järgi kokkupanemisest sarnased ideega oma käekell ise osadeks võtta ja vaadata, kas ka kokku saab. Asja tundmata, julgen arvata, et vaid sisetundest ei saa peened tükid paika ning kell näitab edaspidi õiget aega vaid kaks korda päevas,» sõnas Michal. «See, kuidas vasakliit jagab omavahel ministrikohti või milline on läbirääkimisprotsess, on sekundaarne. Riigid pakuvad usaldust, üllatused pigem peletavad investeeringuid, kindlus ja etteaimatavus keskkonna osas toob neid juurde.»