Saarlased uurisid teabepäeval, kust leida araabia keele tõlke

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Araabia keel.
Araabia keel. Foto: Sille Annuk / Postimees

Kuressaares toimus eile teine rändekriisi teemaline teabepäev, kus räägiti sellest, mida on aastaga tehtud ja kuhu ollakse rändekriisiga jõutud.

Saarlased tundsid eilsel teabepäeval huvi, kas 100 tundi keeleõpet kahe aasta jooksul on piisav või peaks olema rohkem. Samuti, kust leida vajadusel araabia keele tõlke, kirjutab Meie Maa.

«Esimesed signaalid näitavad, et 100 tunnist ei pruugi piisata. Eesti keele õpet peab suurendama. Lähiajal seda küsimust analüüsitakse ja tehakse täiendav otsus,» ütles teabepäeva üks korraldajatest, sisekaitse akadeemia rändeekspert Kert Valdaru.

Praktika on näidanud, et suurem osa Eestisse ümberpaigutatutest ja ümberasustatutest ei ole veel tööd saanud. «See on ka mõistetav, sest nii kaua, kui ei ole keelt omandatud, on raske tööd leida,» selgitas Valdaru. Igale pagulasele on ette nähtud ka tugiisik, kes temaga tegeleb.

Saaremaale pagulasi veel saabunud ei ole. «Ei saa öelda, et neid siia üldse ei tule, kuid otsustajaks on sotsiaalministeerium,» lausus Valdaru.

Kapo: ei ole vaja karta

«Minu käest on küsitud, millal on esimene terroristlik akt Eestis. Ma ei oska öelda. Meie ülesanne on ennetada ning kui on jama, menetleda. Minu sõnum inimestele on see, et ei ole vaja karta,» ütles kapo Lääne osakonna direktor Priit Pastarus eile Saare maavalitsuses toimunud rahvusvahelise kaitse teabepäeval.

Pastarus ütles seda vastuseks EKRE Saaremaa piirkonna esimehe Maria Kaljuste väitele, et tegelikult ei ole võimalik sisserändajate tausta täielikult analüüsida, vahendas Saarte Hääl.

«Me teeme praegu parimat, mida tänapäevaste tingimuste juures teha saab,» kinnitas Pastarus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles