Pärnus jätab logopeedide põud lapsed hätta

Lasteaed. Foto: Raigo Pajula.

Juba augustikuust alates on Pänu linnas vaid viies lasteaias eripedagoog, kes pakub lastele logopeedilist abi.

Pärnus on 14 lasteaeda, millest vaid viies on Pärnu õppenõustamiskeskuse andmeil kohapeal logopeed. Nende tööaeg on täidetud oma maja lastega, kirjutas Pärnu Postimees.

Mujale ei jõua

Lasteaias Pöialpoiss on lausa kaks eripedagoogi. Üks neist on pühendunud lasteaias avatud kehapuudega laste rühmale, teine on ülderipedagoog kogu lasteaia peale.

Lasteaia juhataja Silja Juurma lausus, et logopeed vaatab üle kõik lasteaias käivad 235 last alates kolmandast eluaastast ja hindab nende kõnearengut. Neist 160 last on jäänud eripedagoogi huviorbiiti, kellest omakorda on ta selekteerinud 46 last.

Et lasteaias on abi vajavaid lapsi rohkem kui logopeedil tööaega, tuleb tal needki raskusastme järgi rühmitada. Esimesel kohal on kooliminejad, järgmisena viieaastased ja siis need lapsed, kellel on väga erilised probleemid.

«Lapsed vajavad abi paljudel põhjustel. On häälikuprobleemid, et r ja s pole paigas. On probleeme vähese sõnavaraga: kas ei ole lapsel mälu ja teda peab korduvalt õpetama või on laps üliaktiivne ega suuda keskenduda ja tähele panna,» kirjeldas Juurma.

Linn on lasteaedade vahel ära jaganud neli tasandusrühma ja rühmad erivajadustega lastele, kuhu nõustamiskomisjoni kaudu suunatakse tõsisemate probleemidega lapsi, igas sellises rühmas töötab eripedagoog. Raeküla lasteaias näiteks aitab ta vajadusel teisigi lasteaialapsi ja mingis ulatuses on logopeediline abi tagatud. Kuid nii pole igal pool.

Ülejäänutel on pealtnäha võimalik pöörduda logopeedi jutule Pärnu haigla taastusravi osakonda, kus on kaks eripedagoogi kohta. Paraku vastatakse sealt juba kaks kuud, et üks logopeedidest vahetas töökohta, teine aga on jätkuvalt haiguslehel.

Eile vastati taastusravi osakonnast siiski juba lootusrikkamalt, et haiguslehel olnud logopeed tuleb peagi tööle, ent seegi ei ole lapsevanemate jaoks lahendus. Ka kaks logopeedi ei suutnud katta vajadust, tagajärjeks kuudeni veninud pikad järjekorrad, harvad seansid ja tulemusteta töö.

Olukord pole parem maakonnas, mille 31 lasteaiast on püsivalt logopeed vaid mõnes üksikus.

Spetsialistide põud

Pärnu õppenõustamiskeskuses nõustavad logopeedid-eripedagoogid Lea Mardik ja Margit Tamm möönavad, et viimase paari kuu jooksul on nendegi juures käinud hättasattunud lapsevanemaid. Soovitus, mida nad saavad anda, on vahetada lasteaeda. Kuid kui paljud lastest on valmis seda tegema, jättes juba väljakujunenud sõbrad, tuttava keskkonna ja õpetaja ja kas neis rühmades ongi ruumi? Tavaliselt mitte.

Põhjused, miks spetsialiste on nii vähe, peituvad aastate taga. Vene ajal olid eripedagoogide palgad lasteaiaõpetajate palgast kõrgemad, kuid pärast Eesti riigi sündi anti logopeedid üle kohaliku omavalitsuse haldusalasse ja palk ei olnud enam motiveeriv. Nii läkski osa logopeede kooli kõrgemalt tasustatud õpetajaks.

«Viimasel ajal on sellest rohkem rääkima hakatud ja vähemalt teadvustatakse probleemi, et lapsed vajavad logopeedilist abi. Vahepeal esines kohati suhtumist, et meil ei ole selliseid lapsi,» rääkis Tamm. Arvud näitavad, et logopeedilist abi vajavate laste arv aina kasvab.

Pärnu linna alushariduse peaspetsialist Marga Napp lausus, et lasteaia ja kooli töötajate palkade ühtlustamisega on vähemalt Pärnus hakanud lasteaia eripedagoogide põud veidi leevenema.

Tänu sellele on Pärnu lasteaedadesse juurde tulnud viimase aastaga viis eripedagoogi ja viis lasteaiaõpetajat omandamas Tartu ülikoolis eripedagoogi ametit.

Kõigisse lasteaedadesse on ette nähtud logopeedi ametikoht. Samal ajal vajab logopeed vajalike vahenditega sisustatud tööruumi, mida kõigis lasteaedades praegu pole.

«Kuigi kõigis lasteaedades ei ole logopeedi, selgitame sügise jooksul siiski logopeedide abiga abivajajad kõigis linna lasteaedades välja ja probleemide ilmnemisel informeerime sellest vanemaid,» kinnitas Napp.

Ta seletas, et raskematel juhtudel saab suunata lapse erirühma, kergemal juhul on lahendust leida raskem, sest seni on soovitatud pöörduda haigla taastusravi osakonda. Üks võimalusi on leida ise eripedagoog, kes on valmis kokkuleppel võtma endale lisatööd.

Tugiõpetaja teenus

Et logopeedide põuda leevendada, on Pärnu linn ja õppenõustamiskeskus esimesena ning seni ainsana Eestis loomas linna lasteaedadesse tugiõpetaja teenust. Sama loodetakse teha maakonnas.

Logopeedide abiga selgitatakse lasteaedades välja abi vajavad lapsed, kellega tugiõpetajad teevad arendustegevust. Igas linnalasteaias on selleks koolitust saanud üks-kaks lasteaiaõpetajat.

Tugiõpetaja ei saa tegelda otseselt logopeedilise tööga: diagnoosida kõnepuuet ega teha häälikuseadet. Küll saab ta abiks olla teistes kõnearendusvaldkondades: sõnavara suurendamisel, lugemis- ja kirjutamisprobleemide ennetamisel, jutustamisoskuse arendamisel, erivajaduslike laste kooliks ettevalmistamise toetamisel, kus tugiõpetaja tegeleb lapsega individuaalselt.

Tugiõpetajaid tasustatakse täitmata logopeedikohtade palgafondist. See ei tähenda, et lasteaiad ei otsiks logopeede.