Eesti inimeste keskmine eluiga on küll võrreldes ülejäänud eurooplastega kiiremini kasvanud, kuid arstiabi halva kättesaadavuse tõttu on vaeste eestlaste elu võrreldes rikastega tunduvalt lühem, selgub OECD ja Euroopa Komisjoni raportist.
Tellijale
Vaesus lühendab paljude eestlaste eluiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raportist «Health at a Glance: Europe 2016» ilmneb, et kuigi tänu varasemale diagnoosimisele ja tõhusamatele ravimeetoditele suudetakse haigustega üha paremini võidelda, on näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides võrreldes ülejäänud Euroopaga endiselt suur mahajäämus vähihaigete elulemusnäitajates.
Suuri riikidevahelisi erinevusi eeldatava eluea pikkuses süvendavad veelgi riigisisesed erinevused eluea kestuses, sõltuvalt inimeste hariduslikust ja sotsiaalsest taustast. Euroopa Liidus (EL) keskmiselt elavad madalama haridusega inimesed seitse aastat vähem kui kõige haritumad. Eriti suur lõhe ilmneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning kõige teravamalt just meeste puhul, kuna nende hulgas esineb rohkem riskikäitumist.