iDeal kampaania

Teadur soovitab karmistada Vene-vastaseid sanktsioone

Vladimir Putin.

FOTO: Sergei Ilnitsky/AP

Kui Lääs soovib Ukraina terviklikkuse taastamist ja Minski lepete täitmist, siis tuleb Venemaale kehtestatud sanktsioone karmistada, seisab Eesti Välispoliitika Instituudi äsja avaldatud mõttepaberis.

«/--/arvestades, et sanktsioonide kehtestajatel on olemas vajalikud vahendid surve tugevdamiseks, tasuks seda võimalust kaaluda /--/. Sellisel juhul võiks heidutus saabuda varem ja vähemate kuludega, mis eelkõige annaks olulist tulemust Ukraina tuleviku seisukohast,» kirjutab mõttepaberi autor, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste dotsent Viljar Veebel.

«Ei saa välistada, et kui maailmaturu madalatele nafta- ja gaasihindadele lisanduks Euroopa Liidu riikide ostuembargo ning Venemaa suhtes kohandataks samal ajal SWIFT-maksete blokeerimist, saavutataks vähemalt osaline Ukraina territooriumite tagastamine. Surve suurendamine Venemaale (ja seda mitte üksnes sanktsioonidega) on otstarbekas just 2018. aasta [Venemaa presidendi] valimiste eel, mis võib luua soodsa pinnase sealseks demokraatlikuks režiimivahetuseks,» märgib Veebel.

Teadlane rõhutab ka, et senine aste-astmelt sanktsioonide laiendamine pole märgatavaid tulemusi andnud.

«Kui on soov tekitada sanktsioonidega šokk ja muutus, siis tuleb sanktsioone ka vastavalt rakendada: näiteks 25 ettevõtte ja kuue duumasaadiku kaupa nimekirja täiendamine ei ole seni vajalikku efekti andnud ja vaevalt teeb seda ka tulevikus. Võimalust sanktsioonide mõju suurendada on eelkõige madalate nafta ja gaasi hindade puhul, hindade tõusmisel väheneb nii olemasolevate kui ka potentsiaalselt lisatavate meetmete mõju,» leiab Veebel.

Ta viitab ka sellele, et senised sanktsioonid pole Venemaal siiski šokki tekitanud.

«Eeldus, et aeg töötab sanktsioonide kehtestajate kasuks, ei ole senistes uuringutes kinnitust leidnud ja kuigi mitmed prognoosid viitavad, et šokk Venemaal peaks kohe algama, osutab teooria pigem, et kui šokk ei ole siiani alanud, siis seda ei tulegi. Tuleb pigem piinarikas kohanemine koos ideoloogilise mobiliseerumise ja vastandumisega,» kirjutab teadur oma analüüsi poliitikasoovitustes, rõhutades vajadust sanktsioone teravdada.

«Vastasel korral ehk sanktsioonide paketti reformimata ja meetmete osas initsiatiivi haaramata võib Venemaa niinimetatud survefaasi üleelamist tõlgendada kui oma strateegia edu, mis õigustab seni võetud riske,» lisab Veebel.

«Andes Venemaale praeguses faasis hingamisruumi, võtavad sanktsioonide kehtestajad riski, et nafta ja gaasi hindade ning majanduskasvu taastudes võtab Venemaa Ukraina konfliktis jõuliselt initsiatiivi enda kätte ja selle pidurdamiseks enam tavapärastest majandussanktsioonidest ei piisa,» hoiatab Viljar Veebel välispoliitka instituudi mõttepaberis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles