Riigi Kinnisvara AS (RKAS) peab vältimatuks Kalaranna fordi, rahvasuus Patarei müümist. Vastaspool on nõus, et ajalooline merekindlus tuleb rekonstrueerida, kuid ei jõutud kokkuleppele, kuidas või kelle rahaga.
RKAS ei näe Patarei müümisele alternatiivi
28. november 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RKASi korraldatud Patarei saatuse arutamise ümarlaual esines arendusdirektor Timo Aarmaa, kelle arvutuste järgi vajab Patarei merekindlus rekonstrueerimiseks ja 30 aastat ülal pidamiseks 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60–85 miljonit ja ülalpidamine ligi kolm miljonit eurot aastas.
«RKASi hinnangul on aastaid lagunenud kompleksi erakätesse müümine teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiirem viis selle korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,» väitis Aarmaa. «Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise poole. Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii lisaraha kui ka visiooni ja uute ideede saamiseks,» lisas ta.
RKASi müügiplaanile on vastu peamiselt muinsuskaitsega seotud inimesed, kes on moodustanud sihtasutuse Kalaranna Patarei ning leiavad, et Euroopa seitsme enim ohustatud mälestise hulka kuuluvat Patareid ei tohiks maha müüa.
Kuna menetluses olev detailplaneering annab lisaks Patarei renoveerimisele võimaluse ehitada selle kõrvale mitu umbes viiekorruselist hoonet, pelgavad vastased, et arendajal võib tekkida kiusatus ehitada kiiresti valmis uued mereäärsed hooned, need kasuga maha müüa ning lasta firma koos edasi laguneva Patareiga pankrotti.
RKASi esindajate väiteid, et selliseid ohte on võimalik detailplaneeringu ja müügitingimuste õige sõnastamise abil vältida, skeptikud ei usu. Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik meenutas Pagari 1 asuva endise KGB hoone juhtumit, mille RKAS samuti erakätesse müüs. Duboviku sõnul pandi arendajale kohustus eksponeerida hoone keldris olevaid kurikuulsaid KGB konge, kuid see kohustus olevat siiani täitmata.
Ümarlaual soovitati mitut lahendust, kuidas tagada, et Patarei arendaja täidab kohust.
Muuhulgas pakuti välja isegi seda, et omandiõigus ei läheks investorile üle enne, kui on täidetud kindlad nõudmised. Näiteks see, et kompleksi renoveerimisel tuleb kõigepealt korda teha katus ning seejärel võib hoonete korrastamist jupphaaval jätkata. Seda varianti pidas RKAS liiga radikaalseks ning ostjaid peletavaks, küll aga võivat kõne alla tulla see, et müügitingimused nõuavad töö alustamist just Patareist, mitte uute hoonete ehitamisest.
Praegu pooleli olev detailplaneering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei renoveeritakse ja antakse sellele moodne otstarve. Osa Patareist reserveeritakse muuseumipinnaks. Samuti annab planeering võimaluse rajada Patarei naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.
RKAS on püüdnud aastaid Patareid müüa, kuid seni edutult. Ettevõtte müügijuhi Märt Mäe sõnul pole mõtet planeeringuta kompleksi mahamüümisest unistadagi, sest iga investor tahab täpselt teada, mis õigused ja kohustused tal objekti juures on.
Ostjate jaoks peaks Patarei atraktiivsust oluliselt suurendama möödunud aastal valminud Kalaranna tänav, millesse ka RKAS paar miljonit eurot investeeris. Tänavat pidi pääseb mugavalt muu hulgas Patareisse.