/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Traagiline lastekodupõleng tõi päevakorda küsimuse, kui tuleohutud on meie hooldekodud, lastekodud, haiglad, lasteaiad ja koolid. Paraku selgub päästeameti analüüsist, et üle poolesaja sotsiaalhoolekandeasutuse eirab isegi elementaarseid tuleohutusnõudeid, kirjutab Risto Berendson.
Päästeamet uuris 2009. aasta oktoobrist mullu oktoobrini 320 Eesti sotsiaalhoolekandeasutuse seisukorda ja tuleohutusnõuetele vastamist. Selgus, et pea kõigis neis on probleeme.
Tuleohutusjärelevalve osakonna juhi Rait Puki sõnul olid sotsiaalhoolekandeasutustes leitud kitsaskohad erinevad, kuid kahjuks oli 56 asutusel probleeme isegi tulekahju avastamise süsteemidega. «Ja see on üks olulisemaid näitajaid,» ütles Pukk.
Päästeamet loodab sotsiaalhoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmise rahastamisel paljus Eesti ja Šveitsi vahelisele koostööprogrammile. «Kokkuvõte probleemide asjus on tehtud ja nüüd on vaja arutada, kui palju nende kõrvaldamine maksab ja palju Šveits on nõus rahastama,» ütles Pukk.
Puki sõnul on päästeamet kogutud andmete põhjal esitanud olukorra parandamiseks oma ettepanekud. Paljus puudutavad need tulekahju levimise takistamisel väga olulisi tuletõkkeseinu, mis puudusid täielikult 17 kontrollitud hoones. «Ja see süsteem on näiteks märksa odavam kui automaatne kustutussüsteem,» ütles Pukk.
Kolme aasta pikkuse Eesti ja Šveitsi koostööprojekti ulatuse ja rahastamise osas peaks selgus saabuma veel sel aastal. «Kõige tähtsam, et me alustuseks probleemid neis asutustes välja selgitasime,» ütles Pukk.