Amet teeb Repinski kitsefarmile eksitava reklaami tõttu ettekirjutuse

Konju kitsefarm Ida-Virumaal.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) kinnitusel on maaeluminister Martin Repinskile kuuluva Konju kitsefarmi tootetutvustustes esitatud mõningasi eksitavaid tervisealaseid väiteid. Amet on ettevõttele koostamas sel aastal juba kolmandat ettekirjutust, mis konkreetselt toidualast teavet puudutab.

Õhtuleht kirjutas, et vastne minister pakub kitsepiima seadusvastaselt ravimi pähe, muu hulgas oli ettevõtte kodulehel kirjas retsept biostimulaator «Intiimne», mis aitab väidetavalt mehi, kellel on probleeme potentsiga.

«Näidustused: üldised ja konkreetsed - seksuaalse potentsi suurendamine. Vastunäidustused: allergia ja komponentide talumatus» - selline tekst seises biostimulaatori «Intiimne» kohta Konju farmi kodulehel veel nädalavahetusel. Selleks, et seksuaalne potents suureneks, soovitati retseptis iga päev süüa klaasitäie Kreeka pähkleid ja juua kaks klaasi kitsepiima ning niiviisi kuu aega jutti.

Hetkel pole ettevõtte kodulehel enam üleval ühtegi retsepti, on vaid tekst: «Selleks, et saavutada märgatavat mõju on kitsepiima vajalik juua regulaarselt. Vähemalt üks kruus päevas.»

VTA peadirektor Olev Kalda selgitas Postimehele, et antud juhul viitab välja mõeldud toidu nimetus «biostimulaator Intiimne» toidu ja tervise vahelisele seosele ehk esitatakse tervisealane väide, mida toetab konkreetne sõnum: seksuaalse potentsi suurendamine.

Toiduna tarbimiseks ettenähtud tootele ei ole aga lubatud omistada haigusi vältida aitavaid, haigusi leevendavaid või haigusi ravivaid omadusi. Toidu kohta tohib esitada vaid tervisealaseid väiteid, mis on leitavad tervisealaste väidete nimekirjast. Kitsepiima kohta Kalda ühtegi lubatud väidet ei leidnud. Küll on tema sõnul tervislik mõju retseptis nimetatud Kreeka pähklitel, mis aitavad kaasa veresoonte elastsemaks muutmisele, kui tarbida neid 30 grammi päevas.

Kalda sõnul on retseptis esitatud teave seega tarbijat eksitav, sest koostarbimisel Kreeka pähklitega omistatakse kitsepiimale mõju, mida kitsepiimal tõenduspõhiselt tegelikult ei ole.

Repinski kinnitas Postimehele, et ta eemaldas retsepti kodulehelt.

Lubamatu väide allergiliste reaktsioonide kohta

Endiselt on kodulehel üleval VTA hinnangul eksitav väide, et kitsepiimas on rikkalikult vitamiine B, B2, ja A. Väide «sisaldab rikkalikult vitamiini B» on Kalda sõnul eksitav, sest sellist vitamiini nagu vitamiin B ei ole - on vitamiinid B1, B2, B12 jne.

«Selleks, et väita, et kitsepiimas on rikkalikult vitamiini B2, peaks sada grammi kitsepiima sisaldama seda vitamiini vähemalt 0,21 mg,» tõi Kalda välja. Tuginedes Eesti tõenduspõhisele toidu koostise andmebaasile NutriData sisaldab kitsepiim vitamiini B2 kõigest 0,02 mg saja grammi kohta ehk kümme korda vähem kui sellise väite esitamiseks vaja. Teisisõnu ei oma kitsepiimas sisalduv vitamiin B2 tarbijale kasulikku toitainelist mõju.

Lubamatu on Kalda sõnul ka väide, et «kitsepiim ei tekita allergilisi reaktsioone». «Piim ja piimast valmistatud tooted, sõltumata piima päritolust, on tänastele tõenduspõhistele teadmistele tuginedes allergiat või talumatust põhjustada võivad tooted,» märkis Kalda.

Repinski: täidame ettekirjutused

Ülalpool kirjeldatud näidetele viidates märkis VTA peadirektor, et osades Konju farmi kitsepiimatoodete reklaamides esitatud tervisealased väited on eksitavad ja lubamatud. Tänahommikuse seisuga oli amet koostamas ettekirjutust, et sellised eksitavad väited kodulehelt eemaldataks.

«Seadused on väga keerulised,» tunnistas maaeluminister Repinski, «ja see veebileht oli tegelikult kokku pandud enne seda, kui ma riigikokku läksin. Mul ei olnud sellist pädevust, et kõiki neid nõudeid täpselt täita».

Ministri sõnul leiab bürokraatia alati midagi, mis ei vasta tingimustele ja selleks ongi Eestis ametnikud, kes ettekirjutisi teevad. «Need me siis täidame ja järgmine kord juba teame, kuidas käituma peab,» lisas Repinski.

Sel aastal on Konju kitsefarm saanud kaks ettekirjutust, mis puudutavad toidualast teavet. Ühel juhul tuli koostisosade loetelu pakendil esitada kaalu alanevas järjestuses, et see oleks kooskõlas retseptiga. Teisel juhul tuli nõuetekohaselt esitada pakendil olev netokogus.

Loe lisaks, milliseid ettekirjutusi on VTA möödunud ja käesoleval aastal Konju kitsefarmile veel teinud: Konju kitsefarmi kümne kontrollvisiidi hulgas oli ka vihjepõhiseid käike

VTA selgitab: mis on lubatud, mis on keelatud?

Toitu ei saa ja ei tohi reklaamida, esitleda või märgistada ravivate väidetega. Erandiks on siin vaid meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit, niinimetatud eritoit. Samas on toidu kohta lubatud esitada toitumis- ja tervisealaseid väiteid. Nende väidete esitamine on vabatahtlik ehk väite esitamiseks ei pea taotlema luba VTA-lt, kuid peab teadma, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid tohib toidu kohta esitada nii toidu müügipakendi märgistusel kui ka reklaamis või muud moodi toitu esitledes vaid kooskõlas nõuetega. Nõuded on paika pandud Euroopa Liidu õigusaktidega. Reguleerimise üks eesmärkidest on kaitsta tarbijat eksitava ja mittetõese teabe eest. See tähendab, et enne väite esitamist tuleb teada, millistele omadustele peab konkreetne toit vastama või mida peab toit sisaldama ja millises koguses, et midagi toitainelist või tervisele viitavat öelda saaks.

Tagasi üles