Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
Üheksa aastat, üheksa kuud ja 23 päeva kulus Tallinna börsiindeksil aega, et ületada kriisieelne tase ja teha uus rekord.
Erinevalt paljudest teistest arenenud riikide aktsiaturgudest, mis toibusid eelkõige tänu USA, Suurbritannia ja hiljem Euroopa Keskpanga rahatrükile ning kerkisid uuele rekordtasemele juba aastaid tagasi ja seda hoolimata vahepealsest Euroopa võlakriisist, hakkas meie börsiindeks uuele rekordile lähenema alles pool aastal tagasi.
«Uut rekordit pidi kaua ootama ning selle peamiseks põhjuseks oli 2008. aasta kriisile järgnenud erakordselt järsk langus,» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. «Eesti majandust räsis nii kohalik kui ka globaalne kriis ning aktsiate hinnad kukkusid tipust pea 80 protsenti,» lisas ta ning kinnitas, et suurematel turgudel oli langus tagasihoidlikum ja taastumine toimus kiiremini.
Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets ütles, et 2007. aastal saavutatud tipu ületamine võttis niivõrd pikalt aega põhjustel, mis ei ole seotud mitte ainult emitentide (börsiettevõtete – toim) finantstulemuste ning nendest lähtuvate aktsiahindade, vaid ka üldise meie börsi nähtavuse ja vähese välisinvestorite huviga.
«Kui likviidsetel välisbörsidel määrab aktsiahindade taseme suuresti börsiemitentide käekäik, siis meie börs on olnud olulisel määral mõjutatud madalast välisinvestorite huvist, mis omakorda on otseses seoses madala likviidsusega,» selgitas Suimets. Ta lisas, et selle tagajärjel kannatab turu efektiivsus,
s.t soodsad aktsiad võivad püsida soodsad pikemat aega. Seda olukord leevendaks tema sõnul laiapõhjalisem investorite hulk kui see, kes praegu on Tallinna börsile investeerinud.
Lisaks aktsiahindade kukkumisele tabas meie börsi vahepeal veel mitu saatuslikku lööki. Börsilt viidi ära autode turvavööde seadmete tootja Norma ja Saku Õlletehas, mis olid ühed stabiilsemad dividendimaksjad. Mis aga veel hullem, börsilt lahkus ka üks juhtivaktsiatest, Eesti Telekom, millega koos ja pärast lahkus meie turult suur hulk välismaiseid institutsionaalseid investoreid. Telekomi lahkumise ajal oli küll lootus, et selle asemele noteeritakse börsil Eesti Energia vähemusosalus. Kuigi Eesti Energia tegi selle nimel tööd ning käimas oli koguni reklaamikampaania, ei julgenud valitsus paraku toona sellist sammu astuda ning kohalik börs jäi aastateks kiratsema.
Eile kerkis börsiindeks OMXT 0,90 protsenti, 1043,65 punktini. Eelmise rekordi, 1043,29 punkti, püstitas OMXT indeks 6. veebruaril 2007. Meil hakkasid aktsiate hinnad koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide börsidega langema arenenud riikidest varem, sest paljud investorid hakkasid peamiselt kinnisvarabuumist põhjustatud majanduskasvu tõttu kahtlema selle jätkusuutlikkuses.
2007. aasta börsilangus oli veel üsna tagasihoidlik – 13,3 protsenti. Tõsine löök saabus koos muu maailmaga järgneval, 2008. aastal, mil börsiindeks OMXT kukkus 63 protsenti. Kokku kukutas finantskriis börsiindeksit enam kui kolme neljandiku võrra ehk 76,5 protsenti.
Pärast taastumist hakkas börsiindeks esimest korda senise rekordtasemega flirtima selle aasta suvel. 1000 punkti taseme ületas OMXT taas mai lõpus ja veel kord juuli keskel. Juuli lõpus kerkis indeks kriisijärgsele rekordtasemele, 1027,36 punktini. Aga sellega ka asi piirdus.
Taas kerkis OMXT üle 1000 punkti taseme septembri lõpus ning on ülalpool seda liikunud tänaseni.
Kui varasemate tõusude taga on olnud peamiselt institutsionaalsed investorid ehk igasugused investeerimisfondid, investeerimisfirmad jmt, siis nüüd on tõusu peamiseks mootoriks pigem väikeinvestorid.
Vallikivi selgitas, et seekord tundub tipu taga olevat kohalik investor. «Välishuvi on võrreldes eelmise tipuga tunduvalt tagasihoidlikum ning tõesti saab välja tuua vaid üksikuid osalejaid piiri tagant, kes tõusule kaasa on aidanud,» märkis ta. «Kohalikud investorid otsivad üha rohkem hoiustele alternatiivi ning hea dividenditootlusega Tallinna börsi aktsiad on selleks hästi sobinud.» See tähendab aga nendele aktsiatele ka hinnatõusu.
Suimets nentis aga, et kuigi Tallinna börsi käive on näidanud paranemise märke, on üldine tase jätkuvalt liiga madal, et pakkuda enamikule institutsionaalsetele investoritele mõistlikke tingimusi. «Seetõttu määravad Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindasid eelkõige loetud arv institutsionaalseid investoreid/fonde ning kohalikud väikeinvestorid,» kõneles Suimets. «Positiivne on kohalike esmaemissioonide turu elavnemine, ent nende mõju börsile tervikuna, eriti välisinvestorite tähelepanu võitmisele on olnud piiratud,» lisas ta.
Tuleviku suhtes on Vallikivi mõõdukalt positiivne. «Tallinna börsi indeks liigub üsna ühte sammu muu maailmaga ning positiivsus globaalsetel turgudel on jätkuvalt suur,» selgitas Vallikivi. Samas märkis ta, et tema arvates alahinnatakse võimalikke riske, ning see võib välisturgudel kaasa tuua järsu korrektsiooni, mis ei jäta kindlasti puutumata ka kohalikku aktsiaturgu.