Postimehega rääkinud vandeadvokaat ei pea tõenäoliseks, et MTÜ Keskerakond eesotsas peaminister Jüri Ratasega läheb riigiprokuratuuriga erakonnale esitatud kriminaalsüüdistustes kokkuleppele, kuna seda ei soovi ei prokuratuur ega ka partei uus juhtkond. Kriminaalasja eraldamine Edgar Savisaarele esitatud süüdistustest on aga teoreetiliselt võimalik.
Vandeadvokaat Jaanus Tehver selgitas, et ühelt poolt sõltub kokkuleppemenetlus sellest, kas prokuratuur seda üldse võimalikuks peab. Kui mitte, on kokkuleppemenetlus igal juhul välistatud.
Juhul kui prokuratuur sellist asjade käiku toetab, peavad kokkuleppemenetluseks olema täidetud teatud formaalsed tingimused. Üks eeltingimus on see, et kokkuleppemenetlust ei saa rakendada mitme süüdistatavaga kriminaalasjas juhul, kui vähemalt üks süüdistatav ei ole selle kokkuleppemenetlusega nõus.
«Ent nagu paljude selliste formaalsete reeglitega on, siis on sellest reeglist võimalik teatud menetlusliku manöövriga mööda minna,» tõdes Tehver ja selgitas, et praktikas tehakse üsna sageli nii, et kui mitme süüdistatavaga kriminaalasjas osa süüdistatavaid kokkuleppele minna ei taha, siis toimub kriminaalmenetluste eraldamine.
«Kujutame nüüd ette, et erakond hakkab regulaarselt saama trahve ja on n-ö retsidivist, aga samas ka Eesti valitsuse juhtiv erakond. Näeme, millised vastuolud siin hakkavad tekkima.»
«Nii-öelda eraldatakse nende süüdistatavate asjad, kes on kokkuleppemenetlusega nõus, mingisse eraldi menetlusse, ja seal justkui langeb see takistus ära ning saab sujuvalt selle asja ära teha,» ütles Tehver.
Seega teoreetiliselt on ka Savisaare kriminaalasjas kokkuleppemenetluste rakendamine võimalik, ent Tehveri hinnangul äärmiselt komplitseeritud. «Ma pigem ei pea seda reaalseks, sest ma ei pea eriti tõenäoliseks, et prokuratuur sellega üldse nõus oleks ja teiseks on see menetluslikult keeruline ning kolmandaks me peame silmas pidama seda, mida kokkuleppemenetlus endaga kaasa toob,» põhjendas ta.
Kokkuleppemenetlus tähendaks Tehveri selgitusel seda, et süüdistatav, antud juhul ka MTÜ Keskerakond, mõistetakse kriminaalkuriteo toimepanemises süüdi. «Ma arvan, et see ei ole Keskerakonna praeguste juhtide huvides. See ei anna neile mitte midagi,» hindas Tehver.
Kuid kas kokkuleppele minek tähendaks enda süüdi tunnistamist ja kas Keskerakond või Edgar Savisaar peaks ise kokkuleppele minnes end süüdistuse järgi toimepandud kuritegudes süüdi tunnistama?
Tehveri sõnul on selle vastuse taga omaette filosoofiline arutelu, millele ühest ja selget vastust pole. Kokkuleppemenetlus ei eelda, et süüdistatav ennast süüdi tunnistaks. «See on juriidiliselt peen vahe tegemine selles, kas on süüdi tunnistamine või kokkuleppe sõlmimine. Kokkuleppe sõlmimisega nõustub süüdistatav enda karistamisega. Tavainimese jaoks on see juuksekarva lõhkiajamine, aga siin on siiski teatud vahe,» rääkis vandeadvokaat.
Kokkuleppele minemine ja karistusega nõustumine võimaldaks seega süüdistataval ehk antud juhul nii Edgar Savisaarel kui ka Keskerakonnal öelda, et ta on süütu. «See võimaldab tõepoolest hiljem vähemalt emotsionaalselt deklareerida, et mina olen ikkagi süütu, ma ei ole midagi teinud ja kokkuleppemenetlusega ma nõustusin hoopis mingisugustel muudel põhjustel,» arutles Tehver.
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar tõdes, et küsimus, kuidas vastutab riigiprokuratuuri esitatud kriminaalsüüdistuste eest Keskerakonna juriidiline keha, kuhu kuulub ligi 15 000 inimest, on väga tõsine õigusteoreetiline küsimus.
«Sisuliselt seesama Keskerakond, kes on süüdistatuna kriminaalkuriteos kohtu all, on valitsuse juhtiv erakond,» lausus professor ja nentis, et see olukord võtab teda päris tõsiselt nüüd kukalt kratsima.
«See seostub sellega, et meie karistusseadustikus on olemas võimalus, et juriidilised isikud vastutavad kriminaalkorras. Aga mida see täpselt tähendab?» arutles ta.
Saar tõi võrdluseks välja maadevahetuse protsessil kriminaalkuriteos süüdi mõistetud Merko Ehituse juhi ja suuromaniku Toomas Annuse juhtumi, kui kohtus käimise ajal loodi ettevõttes alternatiivne juriidiline keha. «Ma ei kujuta ette, et samasuguseid asju saaks hakata tegema erakonna tasemel,» nentis ta.
Juriidilisele isikule saab karistuseks määrata rahalise trahvi, Saar märkis, et sundlõpetamist enam pärast muudatusi karistusseadustikus pole. Kui tavaline lihast ja luust eraisik saab kriminaalkorras karistada ja talle määratakse rahaline karistus ning ta kannab selle karistuse ära, siis on ta õigusteadlase selgitusel oma süüteo lunastanud – sama lugu peaks siis olema ka erakonnaga.
Ent kuigi erakond on juriidiline organisatsioon, ei ole see Saare hinnangul ikkagi päris tavapärane juriidiline isik. «Kujutame nüüd ette, et erakond hakkab regulaarselt saama trahve ja on n-ö retsidivist, aga samas ka Eesti valitsuse juhtiv erakond. Näeme, millised vastuolud siin hakkavad tekkima,» rääkis Saar.
«See on väga sobiv võimalus nüüd tegelikult näidata, mil määral Keskerakond uue juhtkonna näol on ümber sündinud,» lausus Saar ja tõi välja, et analoogina tuli riikidel nagu Saksamaa teha rahu enda minevikuga.
Saare arvates saab see olema tõsine õigusteaduslik pähkel, mida pureda. «Mida see kõik lõpuks tähendab ja mis mõte sel kõigel on? Siin tasub väga tähelepanelik olla, kumba teed pidi see meie Keskerakond läheb, kuidas ta oma minevikku ümber töötleb ja sellega hakkama saab.»
Kokkuleppemenetlus tähendab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel toimuvad läbirääkimised, mille käigus sõlmitakse kõigi osapoolte nõusolekul kokkulepe, milles lepitakse kokku süüdistatavale mõistetav karistus. Kokkuleppemenetluses toimub ka kohtuistung, kus kokkulepe avaldatakse. Kohus küsib osapooltelt üle, kas nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võib oma määrusega kokkulepet mitte kinnitada või teha kokkulepet kinnitava kohtuotsuse. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on alati süüdimõistev. Allikas: Kohus.ee
Kokkuleppemenetluses jääb süüdistatavale mõistetud karistus samaks ehk seda ei lühendata kolmandiku võrra nagu lühimenetluses.