Tänavu koostatav Eesti inimarengu aruanne keskendub Eesti möödunud kahekümnele taasiseseisvumisaastale, võrdlusele meie Läti ja Leedu naabrite ning teiste üleminekuühiskondadega.
Tänavune inimarengu aruanne ilmub mahukamana kui kunagi varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruande ilmumine on ajastatud sügisperioodi, esialgsetel andmetel 5. septembriks, kui Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Just seetõttu on aruanne ka mahukam kui kunagi varem, vaatab nii tagasi möödunud 20 aasta peale kui ka sama palju ette ning hõlmab statistikat nii 2010. kui juba ka 2011. aastast.
«Seekord püüame aruandesse saada ka võimalikult värsked andmed 2010. aastast. Muidu on alati ÜRO andmed olnud kaheaastase nihkega,» selgitas aruande eestvedaja, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.
Esmakordselt on aruandesse kavandatud ka Eesti andmete võrdlus meie naaberriikide, Läti ja Leeduga. «Meil on koostöö Riia ja Vilniuse ülikooli teadlastega, sest mitte meie inimesed, vaid oma maade teadlased annavad hinnangu nende olukorrale,» lausus Mühls.
Eesti Koostöö kogu eestvedamisel igal kevadel välja antav «Eesti Inimarengu Aruanne» annab traditsiooniliselt ülevaate Eesti elu olulistest aspektidest möödunud aastal. ÜRO annab globaalset inimarengu aruannet välja juba 1990. aastast, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast.