Habras ja haruldane ehteilu

Foto: Eero Vabamägi

Marika Ploomannile kuulub ilmselt Eesti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsioon, Sagadi metsamuuseumis on neist väljas üle poole tuhande.

Hapraid ehteid koguma inspireeris Ploomanni juhtum lapsepõlves, kui verandal seisnud uhke kuusepuu ümber kukkus ning kõik peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunesid. «Helkiv klaasipuru oli kõik, mis alles jäi. See sööbis eluks ajaks hinge,» ütleb kollektsionäär.

Sagadi näitusel võibki näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed. Klaasist ehete kõrval on välja pandud ka klaashelmestest ehteid – seda tehnoloogiat tänapäeval enam ei kasutata. Omapärased on eriti vaesest sõjajärgsest ajast pärit papjeemašeest kujukesed.