Eestlanna pidas mitu aastat võitlust, et tuua 2008. aasta sügisel oma endise elukaaslase poolt Peruusse viidud poeg Eestisse tagasi.
Eestlanna võitles Peruusse viidud poja koju tagasi
23. veebruar 2011, 20:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
34-aastane Kristiina rääkis ETV saatele «Pealtnägija» oma loo praeguseks viieaastase poja tagasitoomisest Eestisse, et innustada võimalikke saatusekaaslasi ja öelda, et ka näiliselt lootusetust olukorrast on võimalik välja tulla, vahendas ERR Uudised.
Hispaanias elanud Kristiina ja tema poja isa, Peruu kodaniku Wilfredo suhted läksid sassi pärast lapse sündi. Konflikt jõudis Madridis politseisse ja kohtusse, kus määrati, kuidas lahus olevad vanemad last kasvatavad ja hooldavad.
Kõik toimis kuni 2008. aasta oktoobri lõpus võttis Wilfredo lapse ja lendas Peruusse Limasse. Kristiina sai oma poja Peruusse viimisest teada alles kolm kuud hiljem.
Ehkki Hispaania ja Euroopa seaduste valguses pani isa toime lapseröövi ja emal olid kõik õigused laps tagasi saada, siis selle faktiga polnud tegelikult midagi peale hakata.
Ema pani pöörlema kõik bürokraatlikud hammasrattad ning lapse isa Wilfredo suhtes algatati Hispaanias koguni kaks kriminaalasja, kuid need jahvatasid tühja. Siis kehastus eestlanna ise detektiiviks ning leidis tuttava, kellel oli sugulasi Peruu pealinna politseis.
Kolm kuud pärast lapseröövi, veebruaris 2009 peilis ta nende abil välja, et poeg on Limas sealsete sugulaste juures. Mõni kuu hiljem Peruusse jõudnud Kristiinal aga last näha ei õnnestunud, sest Wilfredo andis kohtusse mitu vastuhagi ning naine oli sunnitud lahkuma last nägemata.
Võimudelt abi saamata, pöördus eestlanna Hispaania ajakirjanduse poole ning hakkas lisaks pidama oma võitlusest hispaaniakeelset blogi, kuni sai 2009. aasta augustis abi Hollandis tegutsevalt rahvusvahelise lapseröövi kompetentsikeskuselt.
Ühingu esindaja sõitis Peruusse ja leidis seal usaldusväärse kohaliku advokaadi. Võitlust lapse pärast aitasid Kristiinal rahastada tema tuttavad, kolleegid ja ema.
Kulus pikki kuid enne, kui advokaat võitles Peruu kohtus välja võimaluse lapsega kohtuda. Kristiina nägi oma poega esimest korda alles mullu 10. mail ehk 18 kuud pärast lahkuminekut.
Kuu hiljem jõudis juriidiline kohtulahing nii kaugele, et ema sai rahvusvahelise orderi poja tagasisaamiseks, mida tunnustas lõpuks ka Peruu kohus ja kohalik Interpoli büroo.
Kristiina lugu jõudis ka kohalikku televisiooni ning lapseröövlist isa peeti kinni ja ta veetis kuu aega Lima arestimajas.
Ema ja poeg elavad praegu Eestis.