19-aastane Ahmad soovib Eestis oma Afganistanis pooleli jäänud haridusteed jätkata, kuid olude sunnil jäid tal kodumaale maha eelnevat haridust tõendavad dokumendid. Küsimusele, kas Ahmadil üldse õnnestuks sügisel Tallinnas gümnaasiumisse astuda, vastab haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse nõunik Maie Soll.
Gümnaasiumis õpingute jätkamiseks tuleb vastata tingimustele, mis vastava õppeasutuse poolt on kooli pidajaga kooskõlastatult kehtestatud ja avalikuks tehtud. Uurides neid tingimusi, on ilmne, et põhihariduse olemasolu tõendamine on üldjuhul reegel.
Samas ei ole ka näiteks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides selliseid põhikooli (või sellele vastava haridustaseme) lõpueksameid nagu meil ja siis on kooli otsus, kas nõuda mingeid täiendavaid dokumente. Põhimõtteliselt on oluline, et sisseastuja omaks teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tal järgmisel haridustasemel jätkata. Seega, kui sellel noorel inimesel ei ole lõputunnistust, kuid on mingid haridust tõendavad dokumendid, siis on tal kindlasti võimalus kandideerida gümnaasiumisse. Kui üldse dokumendid puuduvad, siis sellise juhtumiga meil tõesti ei ole mulle teadaolevalt varem tegemist olnud. Üheks võimaluseks on põhikooli lõpetamine siin eksternina.
Üheks võimalikuks takistuseks koheseks haridustee jätkamiseks, sh eksternina lõpetamiseks, võib saada keeleoskus. Gümnaasiumis on Tallinnas võimalik õppida eesti ja eesti-vene keeltes või siis inglise keeles munitsipaalkoolidest Inglise Kolledžis Rahvusvahelise Bakalaureuseorganisatsiooni gümnaasiumiastme õppekava alusel, mille vastuvõtutingimused on hästi nõudlikud, ka Tartus avatakse Miina Härma Gümnaasiumis selline klass uuel õppeaastal.
Kokkuvõtlikult, tegemist on juhtumiga, millele tuleks väga individuaalselt läheneda ja leida need võimalused, mis noore inimese motivatsiooni toetaksid.