Reps hakkab lahendama Eesti hariduse seitset probleemi

Mailis Reps saabus reede keskpäeval haridus- ja teadusministrina Tartusse ministeeriumi tööga tutvuma.

FOTO: Sille Annuk

Haridus- ja teadusministeeriumi täna avaldatud aasta-analüüs tõi välja seitse probleemset valdkonda, millega tuleb jõulisemalt edasi tegeleda. Ühe peamise teemana rõhutas minister Mailis Reps just madala haridustasemega noorte suure osakaalu vähendamist.

Eesti hariduse seitse probleemi:

  •     madala haridustasemega noored;
  •     õpetajaameti (vähene) atraktiivsus;
  •     põhikoolijärgsed haridusvalikud;
  •     täiskasvanute osalus elukestvas õppes;
  •     eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus;
  •     soolised lõhed hariduses;
  •     võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus.

Aasta-analüüs toob esile, et loodus- ja täppisteadused on Eestis populaarsemad kui kunagi varem, mis ministeeriumi hinnangul tähendab, et sihte tuleb seada varasemast veelgi kõrgemale. Jätkuvalt jääb aga liiga palju noori pidama põhihariduse tasemele või ilma erialase kvalifikatsioonita.

Elukestva õppe strateegia sihiks on, et aastal 2020 ei oleks madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) mitteõppivaid noori (18–24) üle 9 protsendi. Madala haridusega noori on Eesti tööjõu-uuringu andmetel 11 protsenti ja olukord on olnud väikeste kõikumistega sarnane viimasel 5–6 aastal. Eesti on ainus OECD riik, kus keskhariduse omandajate osakaal võrreldes 55–65-aastaste põlvkonnaga langeb.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tõdesid pressikonverentsil, et üldiselt on areng Eesti hariduses siiski olnud hea. Valk sõnas elukestva võtmenäitajaid tutvustades, et pea kõikides näitajates, välja arvatud madala haridustasemega noored, on toimunud 2010. aastaga võrreldes eesmärgile lähemale nihkumine. «Kas alati just nii suurte sammudega nagu me oleme tahtnud, see on omaette teema, aga asi on läinud paremaks,» rääkis ta.

«Murelikuks teeb noorte suur hulk, kes isegi seitse aastat pärast põhikooli lõpetamist pole omandanud kutse- või üldkeskharidust – neid on iga viies. Nende võimalused tööturul on kahjuks kesised,» nentis Reps.

Probleemi lahenduseks pakub ministeerium sekkumismeetmeid, näiteks toetada riskiperede laste jõudmist lasteaeda, arendada õpetajate ja tugispetsialistide oskusi ning pakkuda neile töövahendeid erivajadustega lastega töötamiseks.

Täismahus tahab ministeerium tööle panna madala haridusega mitteõppivate noorte seiresüsteemi. Edaspidi tuleb rohkem tegeleda ka madalamate õpitulemustega koolidega, et neid järele aidata. Kuna sotsiaalmajanduslik olukord mõjutab ka hariduse omandamist, siis soovitab analüüs pakkuda rohkem tuge peredele.

«Jätkuvalt tuleb parandada ka hariduse vastavust tööturu vajadustele. Selleks pöörame rohkem tähelepanu kutsehariduse kvaliteedile ja tõhustame tugisüsteeme, et vähem noori katkestaks oma haridustee,» sõnas Reps.

Analüüsi tulemustest nähtub, et õpetajaameti atraktiivsuse suhtes on kõige kriitilisemad õpetajad ise. Ühe meetmena soovib ministeerium selleks tõsta ka õpetajakoolitusse astumise nõudeid, riskides seniste niigi väikeste konkursside vähenemisega.

Ka püütakse sarnaselt koolidesse jätkuvalt meelitada «Noored kooli» programmiga koolidesse õpetajaks minema teisi mittetraditsioonilisi gruppe, näiteks muu töökogemusega 35+ täiskasvanuid.

Prioriteet on jätkuvalt õpetajate palku tõsta, aga sealhulgas ka palka diferentseerida ehk suurendada erisusi õpetajate palkades vastavalt nende professionaalsele arengule. «Nii väikeseid palgaerinevusi nagu Eestis algajate ja kogenenumate õpetajate vahel on väga vähestes riikides,» märkis Valk.

Tagasi üles
Back