Poolt ja vastu: kas Repinski peaks ametisse jääma? (15)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Repinski
Martin Repinski Foto: Mihkel Maripuu

Kas mitu nädalat skandaalide keskmes olnud vastne maaeluminister Martin Repinski peaks ametis jätkama? See on viimase aja üks põletavamaid küsimusi.

POOLT

Endine riigikogu liige Imre Sooäär (Reformierakond)

Sooäär kirjutas sotsiaalmeedias, et Repinski väärib veel viimast kollast kaarti.

Ma pole Repinskile midagi võlgu ega Savisaare klannis. Vaatan täna Eesti poliitikale juba kaugelt Hiinast ja mu siinsete sõnade peale kirtsutavad oravapartei liidrid ilmselt nina.

Miks ma teda kaitsen? Esiteks selle pärast, et olen ise 20 aastat väike maaettevõtja olnud, nagu Tiiit Niilo, Helena ja Elmet Erik ning paljud paljud teised. Tean, kui raske see on. Martin on lihtne maamees, ministritoolis võib-olla praegu ainulaadne «self-made-man» Eestis, kelle süda tundub olevat seniste vastuste põhjal õige koha peal. Rohkem, kui paljudel enne teda. Ta on oma ülestunnistustes olnud võib-olla lihtsameelne, aga seevastu silmnähtavalt siiras, mis on selles ametis ka oluline väärtus. Ebasiiraste ministrite loetelu ei taha siinkohal isegi mitte alustada.

Me ei tea täna, mis Repinski pähklis sügaval koore all veel peidus on, aga ministriametis ei ole seni talle veel suurt midagi ette heita. Kõik muu on möödaniku rasked õppetunnid ja meedia verejanu, millest vähemalt osa on siiani olnud ka ajakirjanike ebakompetentsus maaelu küsimustes.

Kas mees on minevikust õppinud, seda näitab vaid aeg. Aga see, et ta on ennast kätte võtnud ja üritab parimat, väärib minu arvates vähemalt täna veel viimast kollast kaarti. Eesti toidu eestvedaja ja patrioodina ühinen maaeluettevõtjatega, kes tema kaitseks on sõna sekka öelnud. Vaatame, mida mees saja päevaga suudab! Kui ei suuda, siis head teed! Aga meil kõigil on teinekord teist võimalust vaja!

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees, Kalle Hamburgi talu peremees Kalle Hamburg

Kalle Hamburg on üks paljudest põllumeeste esindajatest, kes tegi nädalavahetusel ühispöördumise peaminister Jüri Ratase poole palvega jätta Martin Repinski edasi maaeluministriks. Ta ütles Postimehele, et Repinski võiks saada vähemalt sada päeva, et näidata, milleks ta võimeline on.

Ütleme nii, et Repinski on mees maastikult. Ta on arenemisvõimeline ja ma arvan, et ta saab oma tööga hakkama. Press võiks ka natuke hoogu maha võtta - puhtinimlikult tuleb juba piir ette, et aitab juba. Lihtsalt ühte meest valitsusest on hakatud juba esimesest päevast peale tümitama. Mina leian küll, et talle võiks ikka esimesed sada päeva anda, et ta saaks rahulikult oma tööd teha ja las ta näitab siis, kui pädev ta oma töös on. 

Olgem ausad, põllumajandus ja maaelu on väga keeruline valdkond, lausa Euroopa Liidu kõige enam reguleeritud valdkond. Täna ei saa kindlasti öelda, et Repinski on kõikides küsimustes kompetentne, ja seadusandluse pool vajab tema puhul kindlasti järeleaitamist. Samamoodi ei olnud Seeder ja Kruuse (Helir-Valdor Seeder ja Urmas Kruuse - toim) sündinud targad - igal inimesel läheb aega, et end kurssi viia.

Aga kui ministriametisse pannakse selline inimene, kellel puudub maaelust igasugune ülevaade ja ta ei ole veel arenemisvõimeline ka, siis võivad tema võhiklikud otsused valusalt kätte maksta.

Loe lisaks: Talunikud pöördumises Jüri Ratasele: palun andke Martin Repinskile võimalus ministrina jätkata

VASTU

Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull

Rulli sõnul pole välistatud, et Repinski minevikust võib välja tulla veel miskit, mis valitsuse töörütmi jälle häirima hakkab, mistõttu oleks peaministrile pikemas perspektiivis kasulik Repinski välja vahetada.

Pikemas perspektiivis oleks peaminister Jüri Ratasele kasulikum otsus Repinski ametist vabastada. On selge, et tänase maaeluministri senised välja tulnud probleemid, nagu Hollandi päritolu nn Eesti kitsejuust, teadmata arv kitsesid, kellele on saadud 800 000 euro eest toetusi, avalikkuse eest varjatud kriminaalkaristus noorpõlvest ja väidetavalt ümbrikupalga maksmised, tekitavad tunde, et tema minevikust võib veel midagi analoogset lisanduda. Valitsuse töörütm saab jälle häiritud ja maine alla kisutud.

Me näeme siin mingisugust mustrit, mis viitab sellele, et tegemist ei ole väga seaduskuuleka ja väga selgete ja arusaadavate põhimõtete järgi tegutsenud ettevõtjaga. Tekib küsimus, miks peab selline inimene olema maaeluminister, kelle haldusalas liigub väga palju eurotoetusi ja kus on niigi väga palju probleeme.

Põhjus, miks Ratas täna võib-olla Repinskit ei vabastada, on väga olupoliitiline. Me teame, et ta on põhimõtteliselt n-ö Repinski pantvang, nagu meedia on teda juba nimetanud. Kui ta Repinski vabastab, võib sisuliselt lõhkine Keskerakond kaotada kuni seitse toetajat. Peaminister on väga keeruka probleemi ees, kuid see, kuidas ta selle lahendab, näitab, kui palju on temas riigimeest ja kui palju laveerijat. Leian, et ta saaks selle kriisi lahendamisega hakkama, kui ta vahetaks Repinski välja kellegi vastu, kes on ka Savisaare leerile meelepärane, kuid kes oleks oma olemuselt korrektsem ja vähem avalikkust ja ajakirjandust ärritav.

Praegu tunnevad end ebamugavalt kindlasti ka koalitsioonipartnerid IRL ja sotsid, kuna selle asemel, et rääkida nende suurepärastest plaanidest Eesti elu edendamiseks, räägitakse kogu aeg Konju kitsefarmi jamadest. See ilmselt ei meeldi mitte kellelegi valitsusest.

Poliitik ja ajaloolane Jaak Juske

Juske kirjutas sotsiaalmeedias, et maaleluministri ümber toimuv kahjustab uue peaministri ja kokkuvõttes kogu valitsuse mainet.

Meil on ministrid palju kaudsemate jamade pärast ametist ise tagasi astunud. Ma ei arva, et inimest peaks karistama selle eest, et ta talupidajana ellu üritas jääda või alaealisena pätti tegi. Küll ei tohi aga minister valetada. Maaleluministri üha uued valed ja Keskerakonna venitamine Repinski vallandamisega kahjustavad iga päevaga aina rohkem uue peaministri ja kokkuvõttes kogu valitsuse mainet. 


Kuidas on Repinski ümber puhkenud skandaal arenenud?

Skandaal keskerakondlasest maaeluministri Martin Repinski ümber puhkes 23. novembril, kui Eesti Ekspress kirjutas, et Repinskile kuuluva mahetalu kitsejuust tuleb tegelikult Hollandist, lisaks eiratakse seal hügieeninõudeid, makstakse ümbrikupalka, on jäetud töötajatele tasud maksmata ning ollakse võlgu äripartneritele. Repinski lükkas kõik süüdistused tagasi lükanud ja kinnitanud, et ta ei ole kedagi petnud ning kogu tema tegevus vastab seadustele.

Ratas nõudis Repinskilt kahtluste kiiret ümberlükkamist

Peaminister Jüri Ratas ütles 24. novembril valitsuse pressikonverentsil, et talle ei meeldi maaeluminister Martin Repinski kitsekasvatuse teemal üles kerkinud kahtlustused ning minister peab kõik kahtlustused kiiresti ja selgelt ümber lükkama, kui need tõele ei vasta.

Keskerakond eelmisel nädalal Repinski tagasiastumist vajalikuks ei pidanud

Repinski ümber puhkenud skandaali arutas eelmisel esmaspäeval Keskerakonna juhatus, kes leidis, et tema tagasikutsumiseks maaeluministri kohalt ei ole mingit põhjust. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles koosoleku järel ajakirjanikele, et Repinski jätkab maaeluministrina, sest erakonna juhatuse hinnangul on tal selleks piisavalt häid kogemusi. Tema sõnul on süüdistused olnud tõsised, kuid Repinski on neile vastanud. «Kui need süüdistused või kahtlustused jäävad sellele pinnale, mis need on täna, siis tal on olemas erakonna toetus asuda tööle ja teha oma tööd maaeluministrina,» kinnitas Ratas eelmisel esmaspäeval.

Ministeeriumi avalike suhete nõunik lahkus erimeeluste tõttu töölt

Eelmisel teisipäeval, 29. novembril sai teatavaks, et maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juht Kristo Mäe lahkus töölt vahetult pärast seda, kui ministriks oli saanud keskerakondlane Martin Repinski. Lahkumise põhjuseks oli asjaolu, et aastaid avalike suhete osakonda juhtinud Mäe ja värske maaeluministri nägemused ei kattunud.

Kitsefarm sai ettekirjutuse kitsepiima reklaamimise eest potentsiravimina

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) teatas 29. novembril, et teeb Repinskile kuuluva Konju kitsefarmi tootetutvustustes esitatud eksitavate tervisealaste väidete tõttu ettekirjutuse. Tegemist on juba kolmandat ettekirjutusega kitsefarmile, mis konkreetselt toidualast teavet puudutab.

Vastne minister pakub kitsepiima seadusvastaselt ravimi pähe, muu hulgas oli ettevõtte kodulehel kirjas retsept biostimulaator «Intiimne», mis aitab väidetavalt mehi, kellel on probleeme potentsiga.

VTA peadirektor Olev Kalda selgitas Postimehele, et antud juhul viitab välja mõeldud toidu nimetus «biostimulaator Intiimne» toidu ja tervise vahelisele seosele ehk esitatakse tervisealane väide, mida toetab konkreetne sõnum: seksuaalse potentsi suurendamine.

Toiduna tarbimiseks ettenähtud tootele ei ole aga lubatud omistada haigusi vältida aitavaid, haigusi leevendavaid või haigusi ravivaid omadusi. Toidu kohta tohib esitada vaid tervisealaseid väiteid, mis on leitavad tervisealaste väidete nimekirjast. Kitsepiima kohta Kalda ühtegi lubatud väidet ei leidnud.

Repinski pälvis tähelepanu erakodselt suure nõunike arvuga

Reedel, 2. detsembril pälvis Repinski avalikkuse tähelepanu sellega, et ta on võtnud endale erakordselt palju nõunikke. Repinskit hakkavad nõustama põllumajandusettevõtjad Tõnis Riisk ja Juhan Särgava, keskerakondlasest kinnisvaraärimees Anatoli Ambrozi ning põllumajanduses tegutsev Karin Sepp.

Ministritest on nii palju nõunikke ainult Repinskil. Tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil on nõunikke kolm, ülejäänud ministrid saavad hakkama ühe-kahe nõunikuga.

Värske maaeluminister üritas 15 aasta eest nunnakloostri nimel raha välja petta ja sai kriminaalkaristuse

Reedel, 2. detsembril jõudis avalikkuse ette, et maaeluminister Martin Repinski on saanud Ida-Viru maakohtult alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi avaldas 2001. aasta oktoobris toona veel 15-aastane Repinski ajalehes Infopress kuulutuse, milles kutsus inimesi annetama Kuremäe kloostrile rüvetatud haudade taastamiseks ja lisas kuulutusele arveldusarve numbri Ühispangas. Kuigi annetusi Repinski arvele ei laekunud, käivitati juhtumis kriminaaluurimine, sest tegemist oli katsega saada võõrast vara pettuse teel. Ida-Viru maakohus mõistis Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga.

Repinski põhjendas 15 aasta tagust tegu sellega, et toona oli tema perel väga keeruline aeg, kus mõlemad vanemad olid oma töö kaotanud.

«Nagu toona veel sadade peredega Ida-Virumaal juhtus. Rahaliselt raske aeg tingis selle, et vanematel polnud võimalik meile – lastele – talveriideidki osta. Sellest tingituna panin ajalehte kuulutuse annetuste kogumiseks Kuremäe kloostrile, kuid enda pangakonto numbri. Väga rumal tegu, mille eest vabandan,» kirjutas Repinski reedel avalikkusele saadetud selgituses ja lisas, et palus kloostril oma teo pärast vabandust.

Repinski postitas pühapäeval suhtlusvõrgustikku Facebook foto endast koos Kuremäe kloostri iguumenja Filaretaga ning selgitas, et käis iguumenjalt veel kord vabandust palumas lapsepõlves tehtud kelmuskatse pärast.

Ministri väärteod

Martin Repinskit on korduvalt karistatud ka väärteokorras liiklusrikkumiste eest.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskus langetas selle aasta 7. jaanuaril toonase riigikogu liikme Martin Repinski suhtes otsuse, millega määrati talle 240 euro suurune rahatrahv. Trahv määrati liiklusseaduse paragrahvi alusel, mis puudutab mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamist vahemikus 21–40 km/h.

Repinski on kihutamisega silma paistnud ka varem: 2013. ja 2014. aastal jäi ta sellega vahele kolm korda.

Lisaks kihutamisele oli Repinski tol ajal võlgu firmale SevenOil kütuse eest ning mõni aeg varem oli tal maksmata ka liiklustrahv PPAle – 185 eurot. Võla tõttu kütusefirmale arestis kohtutäitur tema riigikogu liikme töötasu summas 4100 eurot. Toona põhjendas Repinski võla teket keeruliste aegadega põllumajanduses. Võlg on kütusefirma kinnitusel makstud.

Ent Repinskil tekkis hiljuti uus võlg. Nimelt arestis kohtutäitur Krista Järvet MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi avaldusel Repinski töötasu tänavu 13. oktoobril ja tema palgast peeti kinni 142,84 eurot. Neli päeva hiljem tegi kohtutäitur Risto Kütt Repinski kohta juba uue täitmisteate, millega sama MTÜ nõudis Repinskilt 19 eurot. Täiteasja kogukulu oli Repinskile koos täitemenetluse kuluga 47,46 eurot.

Kindlustusfirma kaebas Konju kitsefarmi kohtusse

Maaeluminister Martin Repinski rääkis Maalehele, et ta on ühe oma töötaja tõttu osalenud teadmatult kindlustuspettuses ja maksab siiani kindlustusfirmale tekitatud kahju tagasi. Kindlustusfirma ERGO kinnitusel ei vasta aga jutt tagasimaksmise kohta tõele ja novembris pöördus firma Repinskilt võlgnevuse kättesaamiseks ka kohtusse.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles