/nginx/o/2011/02/25/525005t1h954f.jpg)
President Toomas Hendrik Ilvese iseseisvuspäeva kõne oli ilus ja rääkis olulistest asjadest, kuid puudu jäi suuremast kriitilisusest ja teravusest, leiab sotsioloog Juhan Kivirähk.
Juhan Kivirähk: kuhu jäi kriitilisus presidendi kõnes?
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
25. veebruar 2011, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivirähk märkis Kuku raadio Äratajale antud intervjuus, et miskipärast tuli talle eilse kõne ajal pähe ühe uue dokumentaalfilmi pealkiri – «Et meeldiks kõigile».
Kivirähk täpsustas, et president on varasematel kordadel rääkinud ka teravamatel ja olulisematel teemadel ja ta ei saa lahti tundest, et kõne oli pehme presidendivalimise aasta tõttu, mil Ilves ei taha kellegagi tülli minna.
Sotsioloogi sõnul ei valmistanud talle rõõmu see, et riigipea poliitikat ei puudutanud. Ta märkis, et president oleks võinud poliitikute südametunnistusele koputada ja meelde tuletada, et ka riigil on omad kohustused ja alati ei pea hädas lootma headele sõpradele ja naabritele.
Samas tunnustas Kivirähk, et president on olnud järjepidev – juba oma ametisse astumise kõnes rääkis ta kodanikuühiskonnast ja sellest, et kodanikud on riigi peremehed, mitte kliendid. Seda teemat on president puudutanud peaaegu kõikides oma kõnedes.