Reedel avati Tallinna reisisadama A-terminali seinal Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkose bareljeef.
Sadamas avati Soome presidendi bareljeef
25. veebruar 2011, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul oli Kekkose visiit Eesti NSV-sse märgilise tähendusega.
«See oli tähendusrikas, Eesti tuleviku jaoks väga olulise tähtsusega külaskäik,» rõhutas Savisaar bareljeefi avamisel peetud kõnes.
«Soome president oli esimene pärast sõda Eestit külastanud lääneriigi juht. Kõrge külalise tulek äratas kohe ellu 1940. aasta traagilise suve järel unustusse sunnitud eesti-soome traditsioonilise hõimutunde,» tõdes Savisaar.
Kekkonen külastas Eesti NSV-d 1964. aasta algul. «Tallinna ja Tartu tänavatele kogunesid Kekkoneni tervitama kümned tuhanded inimesed, samuti lehvitasid Soome presidendile tuhanded inimesed maantee ääres,» meenutas Savisaar.
Mais 1964 kutsus Kekkonen enda juurde 33 nimekat Soome hõimurahvaste uurijat ning andis neile korralduse tihendada sidemeid Eesti teadlastega. See pani aluse eesti ja soome humanitaarteadlaste koostööle, mis aegamööda laienes teistesse valdkondadesse. Aprillis 1965 andis Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater esimese Eesti teatrina külalisetendused neljas Soome linnas.
Savisaar tõdes, et president Kekkose visiidi tähtsaim tulemus oli aga 1940. aastal katkenud kahe pealinna vahelise regulaarse reisilaevaühenduse taastamine 1965. aasta suvel. «President Kekkoneni külaskäik 1964. aastal avas otsekui väikese õhuakna Eesti ja Soome vahel. Aastate ja aastakümnetega on see aken aina suuremaks avardunud. Ent esimese sammu tegemine on alati kõige raskem ja just Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen astus selle esimese sammu,» lausus Savisaar.
Reisisadama A-terminali hoone seinale paigaldatud bareljeefi avasid linnapea Edgar Savisaar ja Soome suursaadik Eestis Aleksi Härkönen. Pronksist bareljeefi autor on skulptor Aime Kuulbusch-Mölder, pronksivalu tegi BronzEst OÜ. Bareljeefi valmistamine ja paigaldamine läks maksma 10 072 eurot.