Galerii ja video: milline näeb Leiger välja seestpoolt? Veel täiendatud 21.55!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Enam kui kuu aega Türgist Eesti poole seilanud uus parvlaev Leiger jõudis täna öösel lõpuks Kuivastu sadamasse. Pealelõunal maabus laev Heltermaa sadamas ja õhtupoolikul jõudis Rohuküla sadamasse.

15.43 - Leiger jõuab Rohuküla sadamasse

Õhtupoolikul, pisut enne kella 16 jõudis laev Hiiumaalt mandrile Rohuküla sadamasse, kus lubati ajakirjanikke pardalegi. Kui Hiiumaal olid Leigrit tervitamas sajad inimesed, siis ka teisel pool merd, Rohuküla sadamas ei jäänud rahvahulk suurt alla.

Kui Kuivastus ja Heltermaal huvilisi üldse pardale ei lastud, siis Rohukülas õnnestus ajakirjanikel laev ise üle kaeda. Kapten Hanno Naaber näitas ajakirjanikele Leigri sisemust, alustades masinaruumiga laeva allosas ja lõpetades kaptenisillaga päris üleval. «Nagu kosmoselaevas,» ütlesid ajakirjanikud, mille peale kapten oma toolil nõustuvalt noogutas. 

Kapten Hanno Naaber oma «troonil». Foto: Jaanus Lensment.

FOTO: AFP / Scanpix

Kokku läbis 13-liikmeline laevameeskond viimase kuu jooksul 4660 miili, mida on veidi rohkem kui esialgu plaaniti. «Paar korda saime ikka päris korraliku tormi, siis oli muidugi raske, nii laevale kui ka meeskonnale,» kirjeldas kapten.

Tegelikult veniski reis arvatust natuke pikemaks, kuna tihtipeale pidi ranniku äärde tormivarju minema. «Kui sellisel aastaajal torm tuleb, siis see on ikka tõsine,» lisas kapten. Selleks, et ilm laeva Eestisse toomise plaani üldse tuksi ei keeraks, olid appi palgatud ka meteoroloogid, kes tegid ilmaennustuse spetsiaalselt Leigri meeskonnale. 

Kapten tunnistas, et möödunud ööl, kui Kuivastu sadam juba paistis, oli kogu meeskonnal ülevad meeleolud. «See oli hea tunne, sest aega kulus selleks ikkagi väga palju. Kui kodutuled paistma hakkasid, olid kõik väga rõõmsad,» ütles Naaber.

Salongis on iga laua juures pistikupesad, mis on sagedastele reisijatele kindlasti hea uudis, sest seni on praamides nendega kitsas käes olnud. Foto: Jaanus Lensment.

FOTO: AFP / Scanpix

Kapten Naaber, kes on tõenäoliselt ainus inimene maailmas, kes nüüdseks Leigrit juba läbi ja lõhki tunneb, kinnitab, et reisi jooksul ei avastanud tema laeval ühtegi viga. «See, mismoodi meedia Leigrit väntsutab, ei ole õiglane. Eks nipet-näpet asju ole ikka, kuid suures pildis on kõik tipp-topp,» ütles kapten Postimehele.

Veidi pärast kella 20 alustas Leiger teed Tallinna, kus paigaldatakse laevale erinevaid seadmeid (köök, kauplus, wifi jms), täiendatakse infograafikat, toimuvad õppused ja läbitakse veeteedeameti ja teiste ametkondade kontrollid. Ka saab paika igasugune multimeedia.

Seinu hakkavad kaunistama linnade siluette kujutavad kleebised. Foto:

FOTO: Jaanus Lensment

Padar: kevadeks on laevad loodetavasti kohal

Kui nendega ühele poole saadakse, leiab 19. detsembril Tallinna Vanasadamas aset laeva ristimine. Seejärel ei tohiks enam kaua minna, kui laev Rohuküla-Heltermaa liinile jõuab. TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar usub, et laev jõuab liinile kas 20 või 21 detsember. «Eks nüüd iga päev on oluline selles osas, mis saama hakkab,» tõdes ta.

Poola laevatehasest soovitakse Padari sõnul esimene laev kätte saada uue aasta algul. «Olulised päevad ja nädalad on veel ees, kuid hetkel käib dokumentide ettevalmistamine ja märkuste mahavõtmine,» lausus ta Rohukülas Postimehele.

Ülejäänud kahe laeva - üks neist Türgis, teine Poolas - merekatsetused peaksid algama uue aasta algul. Padar loodab, et kevade algul jõuavad ka need kaks Eestisse. «Eesmärk on see, et kui suveperiood hakkab ja mahud üles lähevad, siis saaks ikka kogu maht ära teenindada,» ütles ta.

Kaido Padar (vasakul). Foto: Jaanus Lensment.

FOTO: AFP / Scanpix

14.13 - Leiger jõuab hiidlaste rõõmuks Heltermaa sadamasse

Pärastlõunal jõudis laev Hiiumaale Heltermaa sadamasse, kuhu oli Leigrit tervitama tulnud palju rahvast. 

Laupäeva pärastlõunal jõudis Leiger Heltermaa sadamasse. Foto:

FOTO: Igor Mihelson

00.37 - Leigri esimene peatus Eestis on Kuivastu sadam Muhumaal

Hiiumaa ja mandri vahel sõitma hakkav laev saabus Kuivastu sadamasse Muhumaale öösel enne kella ühte uhke ilutulestiku saatel. Parvlaeva kapten Hanno Naaber ütles laevalt Kuivastu kaile astudes, et enam kui kuu aja pikkune reis kujunes tema jaoks igati positiivseks kogemuseks, vahendas ERRi uudisteportaal

Vaatamata ilmastiku poolest keerulistele hetkedele käitus laev merel hästi ja «ühtegi mutrit või polti pole pika reisi jooksul laeva küljest kaduma läinud».

Kuivastus viidi esmalt läbi tolliprotseduurid ja kontrolliti rampide sobivust laevaga. Kella 10.30-11.30 paiku pidi laev olema Virtsus, et sealgi rampide sobivust kontrollida, kuid Kuivastus otsustati, et sel pole mõtet. 

«Sadamad on identsed, kõik rambid ja elektrivool ja kõik on sama, seega ei ole mõtet Virtsu minna,» ütles TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar hommikul Postimehele. Ta lisas, et seni on kõik ladusalt läinud.

Uus parvlaev Leiger on 114 meetri pikkune ja 19,7 meetri laiune. Laev mahutab 150 sõiduautot või 12 täispikka veoautot ning kahel tekil on istekohti kokku 700 reisijale. Ratastooli kohti on salongis seitse.

Leigri maksimumkiirus on 15 sõlme ehk ligi 28 km/h.

Nimi Leiger pärineb Hiiumaa müütilistest hiiumuistenditest, kus keskne kangelane oli Leiger, Suure Tõllu vennapoeg. Rahvapärimuse järgi tulnud Leiger kord jala Saaremaalt Hiiumaale. Meres oli neli sülda vett, aga Leiger tulnud ikka läbi.

TS Laevad võttis Türgi laevatehaselt Sefine laeva ametlikult vastu 4. novembri õhtul ja järgmisel päeval ehk 5. novembril asus laev juba Türgist Eesti poole teele. Kuigi Leigri teekond on kulgenud algusest peale konarlikult ja laev on pidanud tegema tormide tõttu erinevates sadamates arvukalt peatusi, siis sel nädalal kulges laeva teekond oluliselt kiiremini.

Mandri ja Lääne-Eesti suursaarte vahel liigelnud Saaremaa ja Muhumaa sõidavad nüüd Cuxhaveni–Brunsbütteli liinil. Laevad on Saksamaal saanud uued nimed, Muhumaa kannab nüüd nime Grete ja Saaremaa nimi on Anna-Marie.

Poolas Remontowa laevatehases antakse peagi TS Laevadele üle parvlaev Tõll.

Meenuta Leigri teekonda siit.

Tagasi üles