Karnau: Savisaare toimikute lekitaja väljaselgitamine on katse suukorvistada ajakirjandust

Edgar Savisaare allkiri ja kommentaar kriminaalasjale.

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Ahto Lobjakas leidis Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et Edgar Savisaare kohtuasja toimiku lekitaja tuleks välja selgitada. Andrus Karnau aga nentis, et ajakirjandus astus toimiku avaldamisel õige ja avalikku huvi arvestava sammu.

Katse välja selgitada, kust materjal ajakirjandusele lekkis, näeb Karnau ajakirjandusvabaduse piiramist. «Mina näen katses välja uurida, kust see materjal tuli vaid seda, et tahetakse suukorvistada ajakirjandust,» ütles Karnau ERRi raadiosaates.

Andrus Karnau leidis, et kuna salajased protseduurid on lõppenud ja süüdistusakt on avalik, siis ei ole ka vajadust toimikut varjata. «See, millal me neid loeme, kas täna või homme, enne või pärast, see ei mõjuta kuidagi enam asjade käiku,» ütles Karnau ja lisas, et väide nagu Savisaare üle poleks võimalik enam kohut mõista, on absurd. «See on üks osa kohtupidamisest, et need materjalid avalikustatakse.»

Karnau leidis, et toimikuid lugedes on võimalik igal ühel otsustada, kas Savisaar on süüdi või ei. «Postimees on teinud väga head tööd, et on avaldanud materjali, kust inimesed saavad lugeda süüdistusi. Prokuratuur ei olnud ise süüdistuse sisu avanud. Mina olen saanud targemaks ja saanud sellest protsessist aru – ajakirjandus on aidanud kaasa kohtumõistmisele,» rääkis Karnau.

Ta nõustus seisukohaga, et enne avalikustamist oleks olnud tarvis küsida ka kaitsjate ja süüdistatava arvamust. «Ei ole küsitud kaitsjate või Savisaare käest, et kuulge, avaldame materjalid, mis te enda kaitseks tahate öelda? Ta ei ole saanud end kaitseks midagi öelda. Ja pole ka näha, et nad oleksid keeldunud,» märkis Karnau.

Mis puutub mõne eraelulise seiga avalikustamisesse, siis leidis Karnau, et mõne detailiga oleks võinud teistmoodi ümber käia. «Lugesin materjale Nataljast ja tundsin, et see pole oluline,» ütles ta. Ent ta lisas, et taoliste lugude puhul on alati mõni detail, mis tagantjärgi mõeldes oleks võinud teistmoodi olla.

«Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Selliste suurte lugude puhul leidub alati detail, kus mõeldakse, et oleks võinud teha midagi teisiti,» ütles Karnau.

Lobjakas sõnul on tegu justiitskriisiga

«Mina leian, et ajakirjandus oleks võinud läbi mõelda, mida tahetakse saavutada. Siin ma ei ole nõus prokuratuuri lõdvarandmelise suhtumisega, et nad austavad ajakirjandust ja nad ei saa välja selgitada allikat,» märkis Lobjakas..

«Savisaare üle ei ole võimalik selles asjas õiglaselt ja erapooletult kohut mõista. Avalikkuses on Savisaar süüdi mõistetud ja sealt on väga raske kohtunikul tagasi tulla,» ütles Lobjakas. Ta nentis, et tegu on justiitskriisiga, kus kohtuvõim on kaotanud autonoomsuse, mis talle kuulub. «Savisaarelt on võetud süütuse presumptsioon enne, kui ta on kohtusse jõudnud,» nentis Lobjakas.

Lobjakas leidis, et antud materjalide avalikustamine tähendanuks ka seda, et sõna antakse kaitsjatele ja Savisaarele endale. «Kus on kaitsja visioon, kes ütleks, et olukorda on võimalik teisiti tõlgendada,» küsis ta.

Lobjakas näeb materjalide avalikustamises avaliku arvamuse manipuleerimist. « See, mis praegu toimub, on süsteemiga mängimine tundmatu osapoole poolt, mida on võimendanud ajakirjandus. See on kontrollimatu metsik lääs. Ma tahan teada, kes üritab manipuleerida,» ütles Lobjakas.

Samost ja Rummi arvates ei ole materjalid avalikkusele lugemiseks

«Need on mõeldud lugemiseks nendele inimestele, kes kohtuprotsessis osalevad - süüdistatavatele, nende kaitsjatele, prokuröridele ja lõpuks kõige olulisem - kohtunikele, nii esimeses astmes kui tõenäoliselt ka järgmistes kohtuastmetes ja kohtunikud hindavad tõendeid kogumis,» märkis Anvar Samost ERRi raadiosaates «Samost ja Rumm», kirjutab ERRi uudisteportaal.

«Kas see on kasulik Edgar Savisaarele ja tema kaitsemeeskonnale, kellele see üldse saab kasulik olla, kes sellest võitis, et need materjalid meediale sellisel kujul ette sokutati,» küsis Hannes Rumm raadiosaates.

Samosti sõnul on kõige loogilisem, et materjalide lekkimine oli kasulik mõnedele inimestele, kes süüdistuses on süüdistatavatena ära toodud ja sel põhjusel, et kui kohtunik hakkab hindama, siis võib kohtunik leida, et inimene on osa oma karistusest nende materjalide ilmumisega juba kätte saanud.

Rummi sõnul võis huvitatud pool olla näiteks ka see osa Keskerakonnast, kes on Edgar Savisaare vastu üles astunud ja kui neil oli ligipääs materjalidele, siis nemad võisid selle lekitada meediasse, et Savisaare positsiooni veelgi nõrgendada.

Samost leidis, et ühe osapoolena on võimalik välja tuua ka keegi, kes ei ole süüdistusega seotud. «Keegi, kes on näiteks Keskerakonna poliitiline oponent ja levitab neid materjale ajakirjanike seas selleks, et oma oponendi mainet avalikkuse ees alla kiskuda,» märkis Samost.

Tagasi üles