/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Enam kui neli aastat tagasi sai Postimehes ilmunud reformierakondlase Silver Meikari arvamusloost alguse Reformierakonna rahastamisskandaal, mis tõi kaasa kriminaaluurimise ja lõppes praegu erakonna esimeheks kandideeriva Kristen Michali tagasiastumiseni justiitsministri kohalt.
Alates 1997. aastast Reformierakonda kuulunud Silver Meikar tunnistas 22. mail 2012 Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud.
Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. Veebruarini erakonna peasekretäri Kristen Michali ettepanekul Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.
Meikar kirjutas Postimehes: «Tunnistan, et olen annetanud erakonna kassasse raha, mis ei ole olnud minu oma ja mille päritolu ma ei tea. Reformierakonna kvartaliaruannetes seisab:
17.02.10. Annetus 20 000,00 Silver Meikar
09.03.10. Annetus 20 000,00 Silver Meikar
05.04.10. Annetus 25 000,00 Silver Meikar
30.06.10. Annetus 10 000,00 Silver Meikar
30.11.09. Annetus 20 000,00 Silver Meikar
03.12.09. Annetus 20 000,00 Silver Meikar
Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. «Muidugi oleksin nõus,» vastasin ja lisasin: «kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole.» Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks. «Mis seal ikka, teeme ära,» vastasin rehepapi kombel. 5. juulil 2010 sai Reformierakonna peasekretär Kristen Michali kinnitada, et erakonnal pole laene ega võlgu. /…/
Sarnaselt on toetanud erakonda kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest. Nende nimesid ei hakka ma välja tooma (tehku nad seda ise), sest nad moodustavad kogu musta ahela kõige valgema osa. Nad ei saanud tehingust otsest isiklikku kasu ning eks ole ju raske öelda «ei», kui erakond palub abi. Kuid minu ja nende süü on, et nõustumise ja vaikimisega oleme võimaldanud sellel rahapesusüsteemil edukalt toimida.»
Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.
Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse sel ajal justiitsministri ametis olnud reformierakondlane Kristen Michal, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Kalev Lillo ja Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas. Kahtlustuse kohaselt korraldasid ka Palling ja Kallakas teadmata päritolu sularaha annetustena kandmise erakonnale. Kõik kahtlustatavad eitasid teadmata päritolu raha erakonna kassasse organiseerimist.
Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks. Kümmekond päeva hiljem, 24. oktoobril arvas Reformierakonna juhatus Silver Meikari erakonnast välja. Juhatus asus seisukohale, et Silver Meikar on juba ammu oma tegevusega ise ennast Reformierakonnast väljapoole asetanud.
Ligi kaks kuud hiljem, 2012. aasta detsembris astus Michal justiitsministri kohalt tagasi, põhjendades seda vajadusega kaitsta Reformierakonda ja valitsuse töövõimet. Michal selgitas, et peab raskendatuks töötamist olukorras, kus näeb oluliste muudatuste vajadust õiguskaitse valdkonnas, kuid nende tegemine on tema isiku vastaste rünnakute tõttu sihilikult takistatud.
Kristen Michal rääkis 2012. aastal uurijatele antud ütlustes, et ta ei ole kindlasti teinud Silver Meikarile ettepanekut annetada Reformierakonnale talle. Mittekuuluvat vara.
«Ma kindlasti ei ole andnud Kalev Lillole sellist tööülesannet ega palunud korraldada Lillol ühelgi moel seda, et ta annaks Silver Meikarile edasi raha annetamiseks ja et Meikar annetaks antud raha erakonnale. Täpsustan, et kahtlustuses toodud ülekannetega mul mingit puutumust ei ole. Ei oska Silver Meikariga rohkem puutumust kommenteerida. Kindlasti ma ei olnud teadlik sellest, et kahtlustuses toodud summad ei pärine Meikari vara hulgast,» rääkis Michal.
Michal avaldas arvamust, et Meikarit motiveeris Postimehes arvamusartiklit avaldama ilmselt solvumine, kuna ta jäi aasta varem toimunud riigikogu valimistel saadikukohast ilma. Michal lisas, et kui tema ja Kalev Lillo tagasi astuks, saaks Meikar asendusliikmena parlamenti.
Prokuratuur kuulas kriminaalmenetluse raames üle ligi 60 tunnistajat. Peaaegu kõik üle kuulatud Reformierakonna liikmed andsid ütlusi, mille kohaselt nad ei tea midagi teadmata päritolu sularaha kandmisest erakonnale ning kõik nende enda ülekanded on tehtud isikliku vara hulgast.
Reformierakonna liikmete prokuratuurile antud ütlustest on pärit ka Eesti folklooris käibele läinud väljend «ämma kapist võtsin».
Prokuratuur tõi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses välja ka valiku reformierakondlaste selgitusi, kust nende annetatud raha pärineb: «laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist», «tegemist oli mu isikliku sularahavaruga, mille võtsin seifist (50 000 krooni)», «tegemist oli mu enda rahaga, mille võtsin välja oma teiselt kontolt (200 000 krooni)», «võtsin raha oma kapist, need olid palga arvelt kogunenud pere säästud (200 000 krooni)», «tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas (195 000 krooni)», «tegu oli mu isiklike säästudega (50 000 krooni)», «olin raha võtnud varem välja oma teiselt kontolt (50 000 krooni)», «sularaha oli kätte jäänud kasumlikest ostu-müügitehingutest kinnisvara ja sõiduautodega (14 500 krooni)», «tegu oli isikliku sularahaga (30 000 krooni)», «raha oli pere eelarve (16 500 krooni)», «sularaha oli koju kogunenud (2000 krooni)», «kindlasti oli raha minu vahenditest, sest muud mul polnud (34 000 krooni)», «ilmselt võtsin teise kaardi pealt välja, mul on 4 kontot (11 000 krooni)», «kogusin sularaha koju ja sain ka vanematelt (10 000 krooni)», «sularaha pärineb mu isalt (20 000 krooni)»; «teen sularaha sissemakseid ja väljavõtmisi pidevalt (4500 krooni)», «eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad (180 000 krooni)», «mõni kogub raha puhkusereisiks, mina valimisteks (50 000 krooni)», «laenasin ilmselt vanematelt (15 000 krooni)», «võib olla mõni sõber tagastas laenu (50 000 krooni), «mul on äritegevuses pidevalt sularaha käes (100 000 krooni)».
Prokuratuur kontrollis ütlusi andnud reformierakondlaste pangakontosid ja rääkis ka nende lähisugulastega ning kogutud tõendid ei kinnitanud, et nende ütlused ei vasta tõele.
Meikari väidetega kattuvaid ütlusi andis riigiprokuratuurile kuus Reformierakonnaga seotud isikut kokku nelja täiendava juhtumi kohta, neist kaks olid aga ütluste andmise ajaks toimunud enam kui viie aasta eest ja selleks ajaks olid väidetavad kuriteod aegunud. Meikariga sarnaseid ütlusi andnud kuuest inimesest kolm tulid riigiprokuratuuri ütlusi andma vabatahtlikult.
