Eestis võetakse materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest jäätmetest
14. detsember 2016, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest. Eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku.
Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14 ja 16 protsenti. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt kolm ja kaks protsenti.
Olmejäätmetest 64 protsenti kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina, vahendas riigikontrolli pressiesindaja asjakohast auditit.
Auditi käigus Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitluse järgi tunnistab ligikaudu 90 protsenti inimestest jäätmete sortimise vajalikkust, kuid sellele vaatamata ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja.
KOV-id on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendanud eesmärgiga, et jäätmed saaksid elanikelt võimalikult madala hinnaga kokku kogutud ja ära veetud.
Konteinereid ei ole piisavalt
Need eesmärgid on ka saavutatud, kuid omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47 protsendil ning biojäätmete kogumine vaid 29 protsendil omavalitsustest. Jäätmeveo korraldamisel ning pakendi taaskasutusorganisatsioonidega läbirääkimistel ei nõua omavalitsused piisava arvu konteinerite väljapanemist. Samuti puudub paljudel omavalitsustel ülevaade oma jäätmetekitajatest ning tekkivate ja kogutavate jäätmete kogustest
Riigikontrolör Alar Karise sõnul tuleks olmejäätmete liigiti kogumise suurendamiseks soodustada omavalitsuste koostööd.
«Selleks et omavalitsused suudaksid paremini toime tulla jäätmehoolduse korraldamisega ja sealhulgas jäätmete liigiti kogumisega, tuleks rahandusministril soodustada omavalitsuste koostööstruktuuride teket,» rääkis Karis.
Karise sõnul oleks vaja omavalitsustele luua parem ülevaade jäätmetekitajatest, suunata rohkem tähelepanu järelvalvele ning saada tugevam läbirääkimisplatvorm suhtluses jäätmekäitlejatega. «Riik peaks omalt poolt tagama, et jäätmekäitluse andmed on kontrollitud ja õiged. See aitaks jäätmemajanduses teha õigeid otsuseid,» ütles Karis.
*2015. aastal võeti materjalina kasutusse 14 protsenti biolagunevaid ja 16 protsenti plastijäätmeid.
*Plastijäätmete laialdasemat kasutamist takistab vähene majanduslik huvi ümbertöödeldud plastijäätmete vastu: madala naftahinna korral ei ole ümbertöödeldud plastijäätmed turul konkurentsivõimelised.
*Biojäätmete ulatuslikumat kasutamist komposti tegemiseks on takistanud vähene nõudlus jäätmekomposti järele. Nõudluse suurendamisel on oluline roll komposti tootjatel, kes peaksid aktiivselt tegelema turustamisega.
*Omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust; Keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses.
*Riigikontrolli analüüs näitas, et tegelikult jõuab vaid kuus protsenti liigiti kogutud jäätmetest energiatootmisse ja seda enamasti põhjusel, et inimesed on pakendijäätmete konteineritesse visanud ka olmeprügi, mis määrib muu materjali ära.
Keskkonnaministeeriumi sõnul on just just kohalik omavalitsus see, kes selgitab oma elanikele millised ja kus on võimalused liigiti kogutud jäätmete ära andmiseks ning kuidas seda teha tuleb, ent KOVid ei näe piisavalt vaeva selle nimel, et jäätmed saaksid sorditud.
Keskkonnaministeeriumi sõnul on samuti tarvis tõsta teadlikkust jäätmekäitlusest kogu elanikkonnal, eriti tuleb tähelepanu pöörata venekeelsele elanikkonnale ning noortele.
«Oleme selleks korraldanud mitmeid erinevate fookustega kampaaniaid, näiteks selle kohta, et ei ahjus ega lõkkes ei tohi jäätmeid põletada, mida Riigikontroll on oma auditis ka hea näitena välja toonud. Haridusasutustes on läbi viidud mitmeid projekte, kus tutvustatakse jäätmete sortimise ja liigiti kogumise vajalikkust, tuntumad on Prügihunt ja Teeme Ära SA korraldatud loengud ja arutelud. Ka 2017. aasta alguses tuleb kampaania jäätmete sortimise selgitamiseks,» märkis Keskkonnaministeerium.
Ministeerium nentis, et suur osa teavitustöö tegemisest on ka kohalike omavalitsuste ülesanne
Keskkonnaministeerium nõustub Riigikontrolliga, et korraldatud olmejäätmevedu on kõige sobivam viis olmejäätmete kogumiseks Eestis, kuid vedu tuleb teha paremaks. «Näiteks ei ole täna kõik jäätmevaldajad süsteemiga liitunud, mis on üks peamisi põhjusi, miks prügi satub metsa alla,» märkis Keskkonnaministeerium pressiteates.
«Samuti nõustume Riigikontrolliga küsimuses, mis puudutab omavalitsuste koostöö tegemise soodustamist olmejäätmete liigiti kogumise suurendamisel. Oleme omavalitsusi koostööle suunanud juba praegu ning koostöö on ja on olnud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) üheks keskkonnaprogrammist toetuse saamise tingimuseks. Oleme seda tingimust säilitanud sõltumata omavalitsuste tugevale vastuseisule,» kirjutas Keskkonnaministeerium
Riigikontroll viitab oma auditis ka jäätmealaste andmete kehvale ning ebaühtlasele kvaliteedile. Nimelt peavad jäätmekäitlusettevõtted riiklikku registrisse esitama jäätmearuanded (jäätmearuanne on ettevõtte jäätmealase tegevuse aruanne).
«Oleme nõus, et andmete kvaliteet ei ole hea, ent samas tuleb nentida, et andmekvaliteet algab andmete andjast ehk jäätmekäitlusettevõtjatest. Jäätmekäitlusettevõtjaid peaksid kohalikud omavalitsused ka rohkem kontrollima, et kindlustada, et omavalitsuse territooriumilt kokku kogutud jäätmed jõuavad sinna, kuhu peavad, s.t nõuetekohasele käitlusele,» märgib Keskkonnaministeerium.
Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist.
Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, millised jäätmed tuleb liigiti koguda tekkekoha kinnistul (linnades näiteks vanapaber, bio-jäätmed) ja millised jäätmeid kogutakse mujal, kas eraldi konteineritega avalikus ruumis (pakendid, riided, kohati ka vanapaber jms) või siis ka jäätmejaamades.