Meedia sõltumatus on meie põhjanaabrite rahvusvahelise kuvandi üks tugisambaid. Ühendus Piirideta Reporterid on paigutanud just Soome viimased seitse aastat järjest pressivabaduse edetabeli kõige kõrgemale pulgale.
Soome peaministrit süüdistatakse Yle vaigistamises
14. detsember 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd aga on sattunud Soome peaminister Juha Sipilä eestvedamisel ebameeldivasse skandaali, kus valitsusjuhti süüdistatakse korruptsioonis ja meedia tsenseerimise katsetes. See on hakanud õõnestama ka tema paremtsentristlikku koalitsiooni.
Endisest ärimehest miljonär sai peaministriks poolteist aastat tagasi. Tema ametiaega hakkas aga varjutama kohaliku meedia huviorbiiti tõusnud tehing, kus finantsiliselt keerulises olukorras kaevandusettevõte Terraframe Oy, mis sai Soome valitsuselt 100 miljoni euro suuruse rahasüsti, valis oma lepinguliseks partneriks just Sipilä lähisugulastele kuuluva firma. Terasetootmise ettevõte Katera Steel teenis lepinguga 500 000 eurot.
Teema eskaleerus novembri lõpus, kui tuli ilmsiks, et Sipilä oli saatnud Yle peatoimetajale Atte Jääskeläinenile mitmeid emotsionaalseid e-kirju, kurtes, et juhtumi kajastamine rahvusringhäälingus pole tema hinnangul adekvaatne.
Ühes Yle avaldatud e-kirjas kirjutab näiteks peaminister Jääskeläinenile: «Minu austus Yle vastu on praegu null, mis muidugi ei erine sellest, kuidas teie minusse suhtute. Seega oleme nüüd tasa.»
Järgnenud pressikonverentsil eitas Sipilä, et ta on püüdnud juhtumi kajastamist Yles mõjutada, öeldes, et põhjus oli hoopis selles, et talle ei antud aega kaevandusfirmaga seonduvat kommenteerida.
«Ma sekkusin, sest mulle ei antud võimalust juhtumit puudutavat lugu kommenteerida. See polnud mitte mingil juhul katse kuidagi pressivabadust piirata või mõjutada, mida Yle tohib või ei tohi öelda... Ma tunnistan, et reageerisin emotsionaalselt,» märkis Sipilä.
«Minu reaktsioon oli nii tugev ka seetõttu, et (Soome päevalehe – toim) Kansan Uutiset reporter tegi loo täpselt samal teemal ja tema andis mulle võimaluse sellele vastata,» jätkas valitsusjuht.
Sipilä sõnul oli Yle palunud artiklile kommentaari vaid pool tundi enne selle avaldamist. «Peaministri poole ei maksa pöörduda e-kirjaga. Pigem tasuks helistada minu assistentidele,» ütles ta, lisades, et kui kommentaari andmiseks jäetakse mõistlik aeg, siis ta alati ka vastab.
Väljaandele Kansan Uutiset antud intervjuus selgitas peaminister, et ta tõepoolest ei teadnud, kes on Katera Steeli kliendid või milliste tehingutega teraseettevõte seotud on, sest ta loobus oma osalusest tema lastele kuuluvas investeerimisfirmas Fortel Invest, mis omab ka Katera Steeli aktsiaid, juba kolm aastat tagasi.
Lisaks ärritasid Sipilät Yle artiklis esinenud valed väited, mispeale ta postitas selgituse oma blogisse. Seal märkis ta, et Yle väide, nagu Katera Steeli asutajaks olnuks tema vanaisa, ei vasta tõele. Samuti pole tõsi, et ta ise 15-aastaselt selles firmas töötas, sest sel ajal polnud ettevõtet veel loodudki. Rahvusringhääling parandas hiljem küll artiklis esinenud faktivead, kuid lumepall oli veerema lükatud.
Peaministri nõbu ja Katera Steeli tegevjuhi Ismo Jauhiaineni sõnul pole ta Sipilät kolm aastat näinud, ehk alates sellest ajast, kui ta poliitikasse sukeldus. «Juhal on pärast seda olnud väga kiire. Keegi ei ole julgenud talle helistada ja küsida, kuidas läheb,» märkis Jauhiainen.
Valitsusametnike sõnul näitab vahejuhtum, et keskerakondlasest peaministril puudub meediaga suhtlemise kogemus, mida kinnitab ka see, et väidetavalt oli Sipilä saatnud Yle peatoimetajale 20 e-kirja. «Ta ei ole harjunud sellise survega. Ta jääb küll ellu, aga tema positsioon on nõrgem kui varem,» märkis üks ametnikest.
Väljaande Suomen Kuvalehti sõnul jättis aga Yle pärast peaministrilt kirjade saamist mitmed äritehingut puudutavad artiklid avaldamata. Yle keeldub siiani väitega nõustumast, rõhutades, et nad siiski jätkasid teema kajastamist, otsustades lihtsalt selle mahtu tagasi tõmmata. Jääskeläineni sõnul ei saa seega kindlasti öelda, et Sipilä oleks Yle vaikima sundinud.
Sellegipoolest langetas ta peatoimetajana otsuse, et teemat ringhäälingu telekanalites ei lahataks, samuti pidas vajalikuks ära oodata õiguskantsleri ametliku seisukoha, kas Sipilä otsus määrata rahastus Terraframe Oy-le oli seadusega vastuolus või ei.
Yle saatejuhi Ruben Stilleri sõnul öeldi talle, et ta hoiduks Sipilä e-kirjade küsimust arutamast, pärast aga keeld tühistati. «Seda oli šokeeriv kuulda. Paljud ütlesid: läksin magama Soomes ja ärkasin Poolas,» märkis Helsingi ülikooli maailmapoliitika professor Teivo Teivainen. «On päevselge, et puutumata ei jää kogu riigi ja valitsuse maine,» lisas ta.
Skandaali eskaleerudes paljastas päevaleht Helsingin Sanomat, et kaevandusettevõtte rahastamise küsimus polnud aga esimene, mille tõttu Sipilä otse Yle peatoimetaja poole pöördus. Väidetavalt saatis ta rahvusringhäälingule e-kirju ka seoses oma kindlustuslepingute kajastamisega möödunud kevadel.
Pärast valimisvõitu 2015. aasta aprillis on Soome paremtsentristlik valitsus oma populaarsust kaotamas, sest majanduskasv on jäänud aeglaseks ning pole vastanud valijate ootustele. Peaministri partei ja opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide populaarsus on viimaste arvamusküsitluste hinnangul sisuliselt võrdsustunud.
Nüüd aga on sattunud Soome peaminister Juha Sipilä eestvedamisel ebameeldivasse skandaali, kus valitsusjuhti süüdistatakse korruptsioonis ja meedia tsenseerimise katsetes, mis on hakanud õõnestama ka tema paremtsentristlikku koalitsiooni.