Eesti kindlustusandjate hinnangul võis möödunud aastal kelmide kindlustusest välja petetud raha summa ulatuda kokku umbes 13 miljoni euroni. Mullu suudeti ära hoida 350 kindlustuskelmust.
Kindlustuskelmid petavad välja ligi 13 miljonit eurot aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu tuvastati kokku 350 kelmusega seotud kindlustusjuhtumit. Keskmine kahju, mida kelmusega sooviti saada, oli 100 000 krooni. Nii õnnestus kindlustajatel ära hoida kelmusi umbes 2 miljoni euro ulatuses, mis moodustab umbes 1,5 protsenti kogu kindlustushüvitiste summast, tõi välja kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits.
Üle-euroopaline kindlustusandjate katusorganisatsioon CEA on sotsioloogiliste uuringute põhjal hinnanud, et kelmuste osakaal on riigiti umbes 5-10 protsendini kõikidest kindlustushüvitistest.
70 protsenti kõigist kelmustest pandi toime sõiduki- ja kaskokindlustuse raames. 63 protsenti mullu tuvastatud kelmusjuhtudest pandi toime õnnetuse lavastamise või tahtlikult esile kutsumisega.
Ühiskonna suhtumine leebe
Ernitsa sõnul suhtutakse kindlustuskelmustesse liiga leebelt, tegelikult on see aga suur probleem. Ta tõi paralleeli poevargustega, mille kahju maksavad samuti kinni teised ostjad. «Vargused, mida kindlustuses sooritada annab, on aga märkimisväärselt suuremad,» sõnas ta.
«Kelmid panustavad kindlustusse väga vähe, aga välja võtavad väga suure osa teiste kindlustusvõtjate panusest,» sõnas Ernits. Tema sõnul panustavad kelmid kindlustusmaksetena üldisse summasse umbes 0,02 protsenti rahast, välja võtavad aga 1,5 protsenti.
«Lisaks otsestele kuludele seisneb probleem ka selles, et nende kelmuste ennetamiseks võtavad kindlustusandjad tarvitusele mitmeid meetmeid, mis muudavad normaalsele kindlustusvõtjale tingimused keerulisemaks või kindlustuse sõlmimise üldse võimatuks, sest mõningatel juhtudel võidakse üldse keelduda kindlustust sõlmimast.»
Üheks põhjuseks, miks kindlustuskelmusi palju on, peavad kindlustusseltsid ühiskondlikku pigem positiivset suhtumist. «Kui keegi sooritaks pangaröövi, püüaks ta sellest iga hinna eest vaikida. Kindlustuskelmus on täna veel selline asi, millega aeg-ajalt seltskonnas eputatakse ja üritatakse nii-öelda kõva meest mängida,» sõnas ta. Ka kahjujuhtumitega seotud osapooled, näiteks arstid või autoremondi töökojad suhtuvad kelmustesse ükskõikselt või isegi aitavad nende sooritamisele kaasa.
Paadunud ja juhukelmid
Kindlustusseltsid eristavad juhukelme ja paadunud kelme. Neist esimesed on nii-öelda tavalised inimesed, kes asuvad petma, kui tal tekib selleks võimalus. «Näiteks sõidab autoga vastu puud, ise on süüdi, aga kuna auto on katki ja kulud suured, püüab raha saada kindlustuselt kas tagantjärele lepingut sõlmides või mõnel muul viisil,» rääkis Ernits. Teise näitena tõi ta reisija, kes magab sisse ja jääb lennukilt maha, läheb siis aga perearsti juurde ja küsib arstitõendi, et kindlustajalt hüvitist küsima minna.
«Miks seda tehakse – meie hinnangul sageli ei tajuta, et kindlustuskelmus on karistusseadustiku järgi karistatav,» sõnas Ernits. Teiseks arvatakse ilmselt, et kindlustusandjal on raha küll. «Või et olen korralikult kindlustusmakseid maksnud, nüüd oleks aeg midagi tagasi ka saada. Aga et ülejäänud kindlustatud maksavad selle kinni, sellele ei mõelda,» lisas ta.
Laias laastus võiks tema hinnangul seega kindlustusmaksed olla 10 protsenti odavamad, kui pettureid poleks.
Paadunud kelmid on juba selline seltskond, kes püüabki kindlustuskelmusi sooritades lisatulu teenida. «Tänaseks üks selline suurem grupp tuvastatud, nende suhtes käib kriminaalmenetlus,» sõnas Ernits. Ka nende suhtes on ühiskonna suhtumine ükskõikne, samuti on aastaid kestnud nende puhul karistamatuse tunne.
Viimastel aastatel on lisandunud paadunud kelme, koguni organiseeritult sellega tegelevaid gruppe, selle põhjuseks peetakse majandussurutist.
Masu ajal tuli juurde ka juhukelme, keda panid petma majandusraskused. «Näiteks polnud kliendil võimalik oma liisingus auto või vara laenumakseid tasuda, seda realiseerida ka ei õnnestunud, siis leiti, et oleks hea võimalus see ese kindlustusele «müüa»,» märkis Ernits.
Möödunud aastal oli näiteks päästikuks Islandi vulkaanituhk, mil kelmid ära jäänud reisi hüvitise kättesaamiseks valetasid endale haigusi külge.
Mis on kindlustuskelmus?
Kindlustuskelmus on juhtum, kus kindlustusandjale luuakse teadvalt ebaõige ettekujutus kindlustatavast objektist või isikust, sellega seotud riskidest või kahju tekkimise asjaoludest, eesmärgiga saada (õiglasest suuremat) kindlustushüvitist.
Karistusseadustiku järgi võib kindlustuskelmuse eest süüdi mõistmisel määrata isikule rahalise karistuse või kuni viis aastat vanglakaristust.