Õismäed ja Mustamäed varustab veega uus toru

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
63 sentimeetrise läbimõõduga veettrasse Eestis praktiliselt enam ei ehitata.
63 sentimeetrise läbimõõduga veettrasse Eestis praktiliselt enam ei ehitata. Foto: Tallinna Vesi

Tallinna Vesi on lõpetamas rekonstrueerimistööd pea kolme kilomeetri pikkusel veetorul, mille kaudu jõuab joogivesi Tondi survepumplasse ja sealt edasi kogu Mustamäele ja Õismäele. Ehitusprojekti maksumus oli ligikaudu 1,8 miljonit eurot.

ASi Tallinna Vesi tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul on tegemist äärmiselt olulise tööga. «Selle veetoru kaudu jõuab joogivesi kõigi Mustamäe ja Õismäe elanikeni, keda on kokku umbes 100 000. Kui see toru oli rivist väljas, siis piltlikult öeldes olid kõigi mustamäelaste ja õismäelaste kodudes vee surveprobleemid, eelkõige just kõrgematel korrustel elavatel inimestel,» rääkis Timofejev.

Kolme kilomeetri pikkuse veetoru kaudu jõuab joogivesi Tondi survepumplasse ning sealt edasi Mustamäele ja Õismäele.
Kolme kilomeetri pikkuse veetoru kaudu jõuab joogivesi Tondi survepumplasse ning sealt edasi Mustamäele ja Õismäele. Foto: Tallinna Vesi

Nüüd on see pealinna üks kõige haavatavam veetoru rekonstrueeritud ja töötab täies mahus. Timofejev selgitas, et toru tegi haavatavaks see, et tal puudus paralleeltoru, mille kaudu vesi avariikorral Mustamäele ja Õismäele jõuaks. «Nüüd on olemas alternatiivne lahendus, et joogivesi oleks igal ajal inimestele kättesaadav ning võimalikud veeavariid enam inimeste igapäevaelu ei mõjuta,» lisas Timofejev.

Üle poole aasta kestnud torustiku rekonstrueerimistöid teostas vee-ettevõtte tellimusel Merko Infra. Tegemist oli erilise ehitusprojektiga ka veel seetõttu, et nii suure ehk 63 sentimeetrise läbimõõduga veetorusid ei ehitata Eestis praktiliselt enam üldse.

Kuna Tondi pumpla asub  liiklustihedas piirkonnas, siis tehti enamus töid  ilma kaevetöödeta kinnisel meetodil. Viimase kasuks otsustati, kuna see häirib vähem piirkonna liikluskorraldust ja ümberkaudsete inimeste igapäevaelu. Samuti on tööde tulemusena vähem õhusaastet ja müra ning üldjuhul saab töid teostada kiiremini, kui tänavaid üles kaevates ja hiljem taastades. “Ehitus sujus ilma suuremate tõrgeteta, kuna tööd olid ette planeeritud ja meil oli kogenud ehituspartner. Nüüd jäävad teha veel piirkonna lõplikud haljastustööd, mis on planeeritud järgmise aasta kevadesse,» lisas Timofejev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles