Omavalitsustel on jäänud veel nädal, et saada täis haldusreformi seadusega kehtestatud 5000 elaniku piir. Kui mõned sissekirjutuskampaaniaid korraldanud vallad juba rõõmustavad, et vajalik arv elanikke on koos, siis teised on pannud suured lootused viimasele nädalale.
Riigikohus langetas sel nädalal otsuse, et haldusreformi seaduse 5000 elaniku nõue ei ole põhiseadusvastane. Paljud alla 5000 elanikega omavalitsused algatasid juba detsembri alguses uute elanike meelitamiseks kampaaniad, sest kui seadusega nõutavat elanike arvu täis ei saa, võib vald minna sundliitmisele.
Nii kirjutati veel nädala alguses Kadrina valla kodulehel: «Omaette vallana jätkamise eesmärgist, 5000 elanikust, on praegu puudu veel 15. Kui omaette jätkata ei saa, võib Kadrinat oodata sundliitmine mõne naabriga. Iga vallakodaniku panus on täna tuhandest teretulnud, kui soovime et ka aastal 2018 oleks maakaardil Kadrina vald».
Nädala keskel juubeldas Kadrina vald oma kodulehel, et elanike arv on täis. Kõigile uutele elanikele pakub Kadrina spordikeskus võimalust aasta jooksul tasuta sportida.
Täpselt 5000 elanikku sai sel nädalal täis ka Raasiku vald. «Mitteametlikult saime esimest korda Raasiku valla ajaloos näha registris rahvastikuregistri alusel rahvaarvu numbrina ümmargust viit tuhandet,» rõõmustas vallavanem Raivo Uukkivi. Mitteametlikult põhjusel, et ametlik number fikseeritakse siiski 1. jaanuaril.
Raasiku on ka vald, mis korraldas ühe uhkeima kampaania - kõik uued elanikud osalevad kuue reisipaketi loosimises, neist kolm lubavad viia Kreetasse ja kolm Türki. Ent loos toimub vaid siis, kui aasta alguseks on vallas ametlikult 5000 elanikku.
Paide vald, Roosna-Alliku vald ja Paide linn on aga eesmärgiks võtnud saada kokku 11 000 elanikku, et saada edaspidi eeliseid projektidele rahastuse taotlemistel ja ühinemistoetusena 500 000 eurot.
Paide linnapea Siret Pihelgas ütles kampaania alguses, et 11 000 elaniku kokku saamine on ülioluline. «Sellest sõltub, kui palju me suudame edaspidi investeeringuid teha, sest 11 000 elanikuga omavalitsustel on edaspidi rohkem eeliseid kaasrahastuse taotlemistel. Ei taha nii lihtsalt loobuda ka 500 000 euro suurusest preemiarahast neile omavalitsustele, kes ühinedes 11 000 elaniku piiri ületavad,» ütles linnapea.
Keskklassi sõiduauto Toyota Auris Hybrid 1,8 lubatakse välja loosida vaid siis, kui vajalik arv elanikke kokku saadakse. Kui kaks nädalat tagasi oli puudu veel 86 inimest, siis eile hommikul Paide linnapeale saabunud kõige värskemate andmete järgi on koos juba 11 024 elanikku. «See aga ei tähenda, et me enam uusi elanikke ei oota, ikka ootame!» märkis Siret Pihelgas.
Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna soov on jätkata ühtse, iseseisva ja efektiivse omavalitsusena, mistõttu on Narva-Jõesuu ja Vaivara sissekirjutuse eest lubanud välja loosida maastikuauto Subaru Foresteri. Kampaania «Naaber, aita!» tellijaks on Vaivara vald.
Kahe nädalaga on kampaania juurde toonud umbes sada inimest. Reede õhtuse seisuga oli aga puudu veel 384 inimest. Nimelt on Vaivaras praegu 1803 ja Narva-Jõesuus 2813 elanikku. Kas kampaania meelitab veel enne aasta lõppu ligi 400 inimest end valdadesse sisse kirjutama, on kahtlane.
Põlvamaal võib aga sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole veel kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks 5000 elanikku koos. Detsembri alguses käivitatud kampaaniaga loositakse kõigi praeguste ja uute vallaelanike vahel välja kaks 1500-eurost Lõunakeskuse kinkekaarti.
Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ütles, et kampaania on praeguseks juurde toonud 30-40 inimest. «Päris hästi läheb, iga päev tuleb uusi sissekirjutusi,» märkis ta. «Teame ka inimesi, kes elavad meie vallas, aga pole veel sisse kirjutanud. Tegeleme nendega isiklikult, käime kohapeal kodudes ja anname sissekirjutuse blanketid. Need täidetakse hea meelega ära.»
Kõiv nentis, et puudu on veel 20-30 inimest ja lootust on, et enne aasta lõppu tuleb 5000 inimest kokku. «Teeme kõik selleks, et saaksime aasta lõpuks selle arvu täis ja isegi kui ei saa, oleme vähemalt selle nimel pingutanud,» märkis ta.
Vallavanem usub, et isegi kui mõnikümmend inimest puudu jääb, ei juhtu ka mitte midagi. «Eks alati on võimalik valitsusel erandeid teha. Ma ei usu, et selle 20-30 inimese pärast hakatakse meid sundliitma, kuid siiski peame selle 5000 poole pürgima, mis on seadusesse kirjutatud.»
Kõiv tõdes, et 1500-eurosed kinkekaardid võivad meelitada sisse kirjutama neidki, kes tegelikult elanikuks jääda ei taha. «Sellest oleks muidugi kahju, aga vähemalt oleme seadusepügala täitnud,» möönis Kõiv.
Igal juhul on vald kampaaniaga juba kõvasti võitnud. «Kui ühe inimese pealt saab aastas keskeltläbi tuhat eurot tulumaksu ja 30-40 inimest on end sisse kirjutanud, teeb see juba 30-40 000 eurot,» selgitas ta, et kampaania kulu on igal juhul enam kui mitmekordselt tagasi teenitud. «Mõned loosivad autosid välja ja oleksime ka sellega hakkama saanud, aga me nii hulluks ei läinud,» muigas vallavanem.
Uut omavalitsusüksust loovad Mäksa, Haaslava ja Võnnu vallad saavad 5000 elanikku enne aasta lõppu tõenäoliselt täis. Haaslava vallavanem Priit Lomp ütles reedel, et neljapäeva hommikul oli veel 17 inimest puudu, kuid päeva jooksul käis kümmekond inimest end sisse kirjutamas. «Kui veel praegu täis ei ole, siis hiljemalt teisipäevaks peaks olema,» märkis ta.
Vallad annavad kõigile, kes end enne 31. detsembrit elanikuks registreerivad, 100 eurot. Lisaks loositakse praeguste valdade elanike vahel välja ka suuremaid toetusi.
Lomp kinnitas, et seni on end valda sisse kirjutanud 10-15 inimest päevas. Isegi, kui peaks juhtuma, et täpselt 5000 inimest enne aasta lõppu täis ei tule, on piir ikkagi täidetud, sest omavalitsusüksusega liituvad ka Järvselja ja Rõka külad, kust lisandub umbes 50 inimest.
Ent on neidki valdu, kes ei korralda mingisuguseid kampaaniaid, ehkki enne aasta lõppu ei ületa nad 5000 piiri mitte mingi nipiga. Üks neist on napilt enam kui 2500 elanikuga Vasalemma.
«Ma saan täiesti aru, et omavalitsused sellega tegelevad ja võitlevad nende inimhingede pärast, aga meie ei ole põhimõtteliselt sellega kaasa läinud,» nentis Vasalemma vallavanem Mart Mets.
«Lähtume sellest, et kui inimene soovib end valda sisse kirjutada, siis see otsus on teadlik ja ta tõesti soovib, et maksuraha Vasalemma vallale tuleks, ja seda ilma meelitamata ja täiesti teadlikult, saades aru, miks ta seda teeb,» selgitas Mets, kes tunnistas samas, et auto kinkimine annaks kindlasti tulemust, aga tema isiklikult ei pea seda siiski õigeks.
Selge on see, et Vasalemma enne aasta lõppu oluliselt elanikke juurde ei saa ning edasised otsused tehakse juba uuel aastal. «Seaduse järgi peab omavalitsuses olema 5000 liiget või ootab ees sundliitmine, aga see on siiski üks variantidest. On ka variant, et me liitume veel vabatahtlikult ilma riigilt lisaraha saamata,» lisas vallavanem.
Luunja vallavanem Aare Anderson ütles samuti, et nemad ei ole elanike meelitamiseks kampaaniaid enne korraldanud ega tee seda ka nüüd. «Mina ei näe vajadust, et peaks hakkama inimesi spetsiaalselt meelitama, sest inimese suhe omavalitsusega on siiski tõsine asi. See ei ole kergemeelne teema, et väikese meelehea pärast muudan nüüd oma registreeringu ära. Kui inimene elab vallas ja ta on pidanud vajalikuks end sisse kirjutada, siis on asjad korras, ja kui ta seda mingil põhjusel teinud ei ole, siis ilmselt on selleks ka põhjus,» rääkis Anderson.
Küll teavitab vald oma infokanalite kaudu toimingutest, kuidas ja kus end valla elanikuks registreerida saab, aga see on ka kõik.
Anderson möönis, et elanike arvu kasv vallas on olnud kiire. Kui veel mõni aasta tagasi oli seal 3000 elanikku, siis nüüd on juba 4220. «Küll me jõuame mõne aja pärast ka 5000 elanikuni, aga seda hüpet ei saa nii kiiresti teha,» rõhutas vallavanem.
Edasine sõltub tema sõnul valitsuse otsusest ja kui tehakse ettepanek sundliitmiseks, esitab Luunja vald argumendid, miks seda mitte teha. «Oleme seda meelt, et saame ise hakkama, meil on suutlikkus olemas ja sundühendamine ei ole meie puhul kindlasti vajalik,» tõdes Anderson, «aga kui valitsus soovib sundliitmist algatada, esitame sellevastase taotluse.»
Kampaaniaid korraldavad ka omavalitsused, kelle eesmärk pole otseselt seotud haldusreformiga, vaid sellega, et inimesed, kes linnas või vallas juba elavad ja töötavad, aga kes pole end veel sisse kirjutanud, seda siiski teeksid.
Hiiu vald pakub igale uuele elanikule, kes vallaga enne aasta lõppu liitub, Hiiumaa ettevõtjate toodangut. Hiiu vallavanem Reili Rand selgitas, et kampaania eesmärk on omavalitsuse tulubaasi suurendamine ja et inimeste elu- ja tegutsemiskoht oleks sissekirjutusega kooskõlas.
«Paljud vallad teevad tõesti sissekirjutuskampaaniat, et saada 5000 elanikku täis. Meid on haaratud samasse potti, mida ei saa ka ette heita, sest tõepoolest suur osa valdasid on haldusreformi kontekstis seda teinud, aga meie kampaania on suunatud inimestele, kes juba elavad ja töötavad või suvitavad siin,» rääkis Rand.
Ta lisas, et neil on endiselt soov, et Hiiumaal tekiks üks omavalitsus ja sellest ei püüta kuidagi paaniliselt pääseda. Sel nädalal kirjutati Kärdlas alla Hiiu ja Käina valla liitumisleping, mille tulemusena sünnib 6700 elanikuga Hiiumaa vald. Ühineda võivad veel Pühalepa ja Emmaste vald.
Emmaste volikogu aseesimees Hergo Tasuja nentis 21. detsembril teates vallaelanikele, et oktoobris ei soostunud vallavolikogu küll ühinemisläbirääkimistega liituma, kuid nüüd on olukord muutunud ja Emmaste vallal on tõsine otsustamiskoht. Läbi on käinud peamiselt kolm varianti: vabatahtlik liitumine teiste saare valdadega; tõestada vabariigi valitsusele, et Emmaste on jätkusuutlik omavalitsus ja jätkab iseseisvalt; liituda Pühalepa vallaga ja panustada kahe valla variandile.
13. detsembril alustas Emmaste ka kampaaniat, mille käigus loositakse kõigi enne 31. detsembril elanikeks registreerijate vahel välja viis Sõru Jazzi passi koos soovi korral viie kilo lestakalaga (ettetellimisel).
Tõrva linn lubab kahele uuele elanikule 400 eurot. Värska vallavalitsus loosib aga nii uute kui ka vanade sissekirjutanute vahel välja kaks 500-eurost ehituspoe Bauhof kinkekaarti ja kümme kinkekotti.
Kuusalu valda, kus elanikke üle 6500, teeb murelikuks elanike arvu kahanemine ja nii lubab vald uute kodanike vahel välja loosida suisa Kuuba reisi kahele.
Viljandi vald lubab aga kõigi detsembris elanikuks registreerunute vahel välja loosida viis 100-eurost Decora ehituspoe kinkekaarti. Viljandi valda elanike meelitamise eesmärk on samuti seotud eeskätt just sellega, et omavalitsusse laekuks nende inimeste raha, kes seal elavad, aga kes pole end veel sisse kirjutatud.
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisläbirääkimised. Roheline värv - täidab juba praegu kriteeriume. Oranž värv - ühinemine otsustatud. Kollane värv - osaleb reaalselt läbirääkimistel. Hall - ei osale läbirääkimistes ja ei täida kriteeriume. Allikas: Rahandusministeerium
Kohalikud omavalitsused ja ühinemispiirkonnad, mis hetkel veel ei täida kriteeriumi (elanike arv 1. detsembri seisuga):
Mis seisus on haldusreform praegu?
Vastavalt haldusreformi seadusele on omavalitsustel kuni selle aasta lõpuni aega omaalgatusliku ühinemise lõpuleviimiseks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.
Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks sundliidetavate omavalitsuste ühinemiskulude ülempiiri
Haldusreformi põhiseaduspärasust arutanud riigikohus leidis teisipäeval langetatud otsuses, et seadus on suuremas osas põhiseaduspärane, samas tunnistas riigikohus kehtetuks seaduse sätte, mille kohaselt makstakse valitsuse algatatud liitumise puhul omavalitsustele ühinemiskulude katteks mitte rohkem kui 100 000 eurot.
Riigikohus leidis, et põhiseadus lubab muuta omavalitsusüksuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt ja kolleegiumi hinnangul haldusreformi seadus meelevaldsuse keeldu ei riku. Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ja selline eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Omavalitsusüksuste osutatavad teenused on seotud põhiõiguste ja –vabadustega, mille kaitsmine on riigivõimu kohustus.
Kolleegiumi arvates aitab haldusreformi seadus nimetatud eesmärki saavutada, kuna eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui väiksema elanike arvuga omavalitsusüksused. Seejuures on seadusandjal riigi territooriumi haldusjaotuse kehtestamisel suur otsustusruum ja kohtuvõim ei saa asuda seadusandja asemel valima, milliseid haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriume eelistada.
Kolleegium selgitas lisaks, et 5000 elaniku kriteerium ei ole ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb. Seadus võimaldab valitsusel jätta ka alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused. Riigikohus tõdes, et haldusreformi seaduses ette nähtud tähtajad on küll lühikesed, kuid ei ole ebapiisavad selleks, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud ja otsustused, sealhulgas volikogude 2017. aasta valimistega seotud toimingud.
Haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust palusid riigikohtul hinnata Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu ja Tõstamaa vallavolikogu ning Abja vallavolikogu, Emmaste vallavolikogu, Haaslava vallavolikogu, Illuka vallavolikogu, Järvakandi vallavolikogu, Kambja vallavolikogu, Karksi vallavolikogu, Kullamaa vallavolikogu, Kõo vallavolikogu, Käina vallavolikogu, Leisi vallavolikogu, Loksa vinnavolikogu, Luunja vallavolikogu, Lüganuse vallavolikogu, Mäetaguse vallavolikogu, Nõo vallavolikogu, Pala vallavolikogu, Pöide vallavolikogu, Pühalepa vallavolikogu, Rakke vallavolikogu, Tudulinna vallavolikogu, Vaivara vallavolikogu ja Ülenurme vallavolikogu.