«Pealtnägija»: fentanüülisõltlastel puudub usk metadooniravisse, lahendust nähakse heroiinis (2)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fentanüül
Fentanüül Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Tuhandete Eesti fentanüülisõltlaste eest «Pealtnägijas» kõnelenud sõltlased kinnitavad, et metadooniravi ei anna soovitud tulemusi ning parem oleks see asendada mõne muu ainega, näiteks heroiiniga.

Metadooniravi halb külg on see, mis on igal narkootikumil, aine tekitab sõltuvust. «Metadoon on nagu kark: ärkad hommikul üles ja sul on räigelt sitt olla, sa jood selle metadooni ära ja siis sa oled võimeline minema varastama või raha sebima, 90 protsenti patsientidest jätkuvalt tarvitavad fentanüüli edasi ja kasutavad metadooni karguna,» rääkis Gert (nimi muudetud), kes on fentanüüli tarvitanud seitse aastat.

Endine Põhja prefektuuri narkopolitsei ülem Kaido Kõplas väidab oma eelmisel aastal kaitstud magistritöös, et puudub süsteemsus ja ülevaade, kellele metadooni jagatakse ning - mis kõige halvem - maksumaksja poolt kinni makstud uimasti lekib mustale turule, sama kinnitab ka narkopolitsei juht Leho Laur.

Üks variant on asendada metadoon mõne muu ainega, näiteks Šveitsis on ametlikud heroiinipunktid, mille loogika on sama.

«See on ainuke asi, mis teeb sõltlase peas selle kliki ära, ta võtab selle (fentanüüli) isu ära, metadoon seda ei tee,» rääkis Gert kogemuste põhjal.

Metadooniravi maaletooja ja kakskümmend aastat narkoravi eesliinil seisnud Nelli Kalikova on aga kriitiline ja hoiatab, et siinkandis liikuv fentanüül on heroiinist sadu kordi kangem, mistõttu ei pruugi asendusravina meie narkomaanide peal üldse toimida ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes peaks need suured otsused tegema, ütleb, et kindlasti on käes aeg uusi lahendusi proovida, kuid enne tuleb korrastada olemasolev süsteem.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles