Tagasivaade 2016. aastale vaimuliku pilgu läbi

Jaan Tammsalu

FOTO: Jörgen Norkroos / Õhtuleht

Postimees palus Tallinna Jaani koguduse õpetajal Jaan Tammsalul vaadata tagasi mööduvale aastale.

Vaid mõned mõttekillud.

Vaadates tagasi peagi mööduvale aastale, tuleb mul silme ette pilt aina kasvava kiirusega karussellist. Pole siis ime, et paljudel hakkab paha.

Tulevad meelde tuhanded, kes sel aastal kõikjalt mingeid pisikesi kummalisi kujusid otsisid ja õhinal rääkisid, kuidas nad selles mingile level'ile on jõudnud.

Seda kuuldes tulid meelde mehed, kes kutsusid mind oma kodusid õnnistama, kuna need olevad täitunud mingite kummaliste karvaste olenditega. Ühel pidi neid ahjust sadade kaupa välja voolama. Hiljem tunnistasid nad, et olid end deliiriumisse joonud ja nii siis need pisikesed sarvilised tulema hakkasid.

Karussell tiirleb aina kiiremini, kuid ometi pole kõik sellel sassi läinud. Üks osa oskab end hoida keskpunktile lähemal ja seal tiirleb palju vähem. Teised räägivad, kuidas keskpunkt tuleks ära kaotada. Nii lendaksime maailma avarusse ja kaoksime rahvana.

Meenutades mööduvat aastat meenub see, kuidas ütles meile oma sünnipäeval AK kaudu Roman Toi, kes sai selle aasta 21. juunil saja aastaseks: Ma tõusen iga päev ja mu käed lähevad Eestimaa pärast risti… Poisid ja tüdrukud, hoidke kokku! Peaksime tema soovitust kuulama, kokku hoidma. Sellest võiks meil väikese rahvana sellel kihutaval ajakarussellil väga palju kasu olla.

Mööduvast aastast meenuvad mulle mõned ilusad märgid. Anu Raua valimine akadeemikuks ja Robert Jürjendali valimine aasta muusikuks. Anu Raud on rõhutanud üht väga hästi töötavat õnne valemit. See on lihtne: Õnne valemiks on vähenõudlikkus. Selle valemi järgi elades satume aina kiiremalt tiirleval karusellil aeglasemalt tiirlevale osale.

Robert Jürjendaliga oleme teinud Eestis ja Belgias üle kümne kontsertmõtiskluse ning andnud välja plaadi «Rännak rõõmu allikale». Esitledes Tallinna Jaani kirikus seda plaati ja koos Anu Rauaga tehtud raamatut «Vaimulikud mõtisklused 3», oli esitlusel ligi 800 inimest. Tundes hästi Jürjendali ja tema loomingut, võin öelda, et aasta muusikuks on valitud üks helge ja alandlik ülimalt andekas muusik, kes täidab seda maailma ja inimeste hingi väga ilusa muusikaga.

Mööduvast aastast meenuvad veel mitme tuntud looja lahkumine. Helgeilusat loomingut loonud Leili Muuga. Võimas ja andekas dirigent Eri Klas. Mäletate, mida ta ütles meile oma viimase raadiointervjuu lõpus: Vaadake, kui palju on õnnistust! Olge hoitud!

Valter ja Jaak Ojakäär. Hämmastavalt kõlasid Valter Ojakääru ärasaatmisel tema poolt kord loodud laulu sõnad:

Sa unustad end ja pilvede lend  kisub kaasa Su pilgu,

kui loodest on saabumas öö.

Videvik vajunud veele, kaasas varjusid, vaikust ja und.

Sirelid puistavad teele õisi kui lõhnavat lund.

Õhtu rannal ja südames rõõm,  et päikeselõõm

homme jälle meid ootab,  üle sinise taeva ja vee…

Kas meilgi on loojangus südames rõõm, et päikeselõõm homme jälle meid ootab, üle sinise taeva ja vee?

Ajakarussell lisab kiirust juurde. On mõistlik hoida keskpunkti lähedusse. Seal tiirleb väiksemate ringidega. Seal võime tulevikku vaadata samasuguse julguse ja lootusega, nagu 500 aastat tagasi Martin Luther. Ta olevat öelnud: Kui ma teaksin, et homme tuleb maailma lõpp, istutaksin ma täna õunapuu. Muide, esimesed õunapuud on luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks juba kirikute juurde istutatud.

Tagasi üles