Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Politseil puudub info miljonite eurode ulatuses trahvide tasumise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) värskest auditist selgub, et ametil puudub ülevaade miljonite eurode ulatuses kohtutäiturite menetlusse antud trahvide tasumise kohta.

PPA väitel jätab suur osa kohtutäitureid vajalikud andmed infosüsteemi sisestamata, kuid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda selle kriitikaga ei nõustu ja põhjendab probleeme sellega, et uus infosüsteem ei ole korralikult tööle hakanud.

PPA märkis auditis, et kohtutäiturite poolt infosüsteemi sisestatud andmete kvaliteet on puudulik ning koostöö Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga ei ole tulemuslik.

Vastavalt täitemenetluse seadustikule registreerib ja jäädvustab kohtutäitur täitedokumendid ja -toimingud elektrooniliselt.

«Vaatamata sellele jätavad kohtutäiturid andmed sisestamata ning ei sisesta andmeid ka PPA korduvate pöördumiste järel. PPA on korduvalt koda informeerinud kohtutäiturite sisestamata või valesti sisestatud toimingutest, kuid kahjuks positiivset muutust kõnealuses küsimuses järgnenud ei ole,» seisab auditis.

PPA tõi välja, et 2015. aastal andis amet kohtutäituritele 93 066 nõuet kogusummas 11 210 257 eurot. Võrdluse käigus tagasisidet mitte andnud kohtutäiturite menetluses on PPA andmetel 4 299 288 euro eest nõudeid, mis moodustas aastasest nõuete kogusummast 39 protsenti.

«Seega ei ole koda taganud avalik-õiguslike nõuete võrdlemist. Mitmete kohtutäiturite poolt saldode võrdlemises osalemata jätmise tõttu jäävad nõuded osaliselt inventeerimata ning PPAl puudub täpne ja kinnitatud informatsioon sundtäitmisel olevate nõuete kohta, mistõttu võib raamatupidamisarvestus kajastada nõudeid eksitavalt ja valesti. Asjaolu, et nõuete võrdluses ei osale kõik täiturid, on välja toodud ka riigikontrolli mitmes varasemas auditis,» märkis politsei- ja piirivalveamet.

Kohtutäiturite kinnitusel teevad nad oma tööd korralikult

Mati Kadak: Foto: Mihkel Maripuu
Mati Kadak: Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak ei ole PPA kriitikaga nõus. Tema sõnul teevad kohtutäiturid oma tööd korralikult ja probleem on hoopis uues täitemenetluse infosüsteemis ETIS, mis ei ole siiani korralikult tööle hakanud.

«ETIS alustas tööd eelmisel aastal, kuid süsteemis ilmneb siiani tõrkeid. ETIS peab automaatselt vahetama andmeid kõigi sissenõudjatega, sealhulgas politseiga. Uus andmesüsteem on läinud töösse väga vaevaliselt ja justiitsministeeriumi haldusalas tegutsev registrite ja infosüsteemide keskus RIK tegeleb praegu aktiivselt süsteemi korrastamisega,» rääkis Kadak.

Enne ETISe töölerakendamist käis kohtutäiturite ja politsei vahel kogu andmevahetus käsitsi.

Kohtutäiturid tegid igal aastal käsitsi tabeli, milles on andmed ära parandatud.  Kadaku sõnul on tema isiklikult saatnud tabeli igal aastal ära, kuid politsei on jätnud selle põhjal andmed korrigeerimata ja tabelit tuleb uuesti täita.

«Oleme PPAga korduvalt kokku saanud ja sellest probleemist rääkinud, aga midagi ei ole muutunud. Nemad ütlevad, et nad ei saa oma infosüsteemis midagi muuta ja esitavad samad andmed ja meil tuleb hakata jälle seda sama tööd tegema. Olen kolm aastat muutnud andmeid ringi. Ühel töötajal võtab see kaks nädalat aega,» rääkis Kadak.

Ta märkis, et kui ETIS lõpuks korralikult tööle hakkab, ei pea kohtutäiturid enam mingeid andmeid esitama, kuna politsei- ja piirivalveamet saab andmed ise süsteemist kätte.

«Iga infosüsteem vajab juurutamist, see on suur infosüsteem, mis on ühendatud kõikide registritega ja loomulikult ei käi see nii, et käib plõks ja asi kohe töötab. Süsteemi juurutamine käib juba aasta aega aktiivselt. Millal ETIS lõpuks korralikult tööle rakendub, ei tea keegi, mida kiiremini see juhtub, seda parem,» lausus Kadak.

Trahvide sissenõudmisega tegelevad kõik 46 Eestis tegutsevat kohtutäiturit. Infosüsteem TARN jagab kohalike omavalitsuste ja riigi, kaasa arvatud PPA nõuded, kõigi täiturite vahel võrdselt ära.

Kadak rõhutas, et kuigi süsteemi tõrgete tõttu ei ole kogu info täitemenetluste kohta politseini jõudnud, ei tähenda see kindlasti seda, et sissenõutud trahvid jääksid riigile laekumata. «Info ei liigu, aga laekumata ei jää midagi,» kinnitas Kadak.

Riigikontrolör: juhtisime probleemile tähelepanu juba kümne aasta eest

Alar Karis. Foto: Jaanus Lensment.
Alar Karis. Foto: Jaanus Lensment. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riigikontrolör Alar Karis märkis sotsiaalmeedias tehtud postituses, et riigikontroll juhtis trahvide sissenõudmise probleemile tähelepanu juba kümme aastat tagasi.

«Politsei- ja piirivalveameti hiljuti läbiviidud audit tõi esile, et politsei koostöö kohtutäituritega jätab soovida. Ümbersõnastatuna tähendab see lihtsalt, et keegi ei tea kui tulemuslikult on kohtutäiturid trahvide sissenõudmisega tegelenud ja kui suures ulatuses on määratud trahviraha kätte saadud,» kirjutas Karis.

Karise sõnul on riigikontroll nüüd juba peaaegu kümme aastat järjest soovitanud siseministeeriumil leida koos justiitsministeeriumiga probleemile lahendus, olgu see praktiline või õigusloomeline.

«Ministeeriumide vahel kirjad muudkui liiguvad, ministrid muudkui vahetuvad, riigikogu komisjon kirjutab raporteid, kuid miljonite eurode saatus on jätkuvalt teadmata,» märkis Karis.

Tagasi üles