Valitsuskabinet hakkab peagi arutama sotsiaalkaitseministri ettepanekut kaotada seni kehtinud politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionide süsteem.
Valitsus hakkab kaaluma eripensionide kaotamist (2)
11. jaanuar 2017, 18:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinetile esitatud materjalide kohaselt soovitakse muuta kaitseväeteenistuse seadust, politsei ja piirivalve seadust ning prokuratuuriseadust eripensionide osas, et kaotada politsei- ja piirivalveametnike väljateenitud aastate pension, kaitseväelaste tegevteenistuspension ning prokuröride vanaduspension.
Taavi Rõivase juhitud valitsus otsustas eripensionid kaotada ilma asendavat motivatsiooniskeemi loomata juba eelmise aasta 15. septembri istungil, kuid protsessi edasiviimiseks on vaja sellele ka uue, Jüri Ratase juhitud valitsuse heakskiitu.
Plaanide kohaselt jõustuks eripensionide kaotamine alates 1. jaanuarist 2020.
Pensionireformi kohta koostatud analüüside kohasel ei muutu pärast eripensionide kaotamist esimesel 20 aastal nii eripensionäride arv kui nende pensionidele kuluv raha võrreldes sellega, kui reformi ei toimuks, kuna kõigil, kes on teenistuses, säilib õigus eripensionile. Mõju hakkab avalduma 2040-ndate aastate lõpust, kui pensionäride arv ja pensionikulu hakkab kiiresti vähenema. Täiendav pensionikulu läheneb nullile 2070-tel aastatel. Pensionit tuleb isikutele ikkagi maksta, kuid see toimub sotsiaalmaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Eripensionid on Eestis kaotatud juba varasemalt pika üleminekuperioodi jooksul kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ja riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse seaduse alusel makstav pensionilisa. Politseiametnikel ja prokuröridel on kaotatud töövõimereformiga töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Peale eripensionide reformi jääksid alles vaid kaitsevaldkonna töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid ning Vabariigi Presidendi eripensionid.
Uuringute kohaselt ei ole eripensionid neid pakkuvatesse ametkondadesse tööle tulijatele peamiseks motivaatoriks. Need on olnud soodustava faktorina tähtsuselt alles kuuendal kohal, jäädes tahapoole sportimisvõimalustest, koolitusest, pikemast puhkusest, huvitavast erialast ja garanteeritud töökohast. Seda võib põhjendada ka sellega, et õigus eripensionile tekib alles pärast 20-aastast teenistust, mis on teenistusse asuvale inimesele liiga kauge tulevik, et sellest tulenevalt oma karjääriotsuseid teha. Samuti pole kehtiv pensionisüsteem arvestatav motivaator ka teenistuses olevatele isikutele. Aastatel 2010-2015 kogutud statistika näitab, et 65 protsenti politseiametnikest lahkus teenistusest varem kui tekkis õigus väljateenitud aastate pensionile.
Eripensionide süsteemi kaotamise vajadust on valitsus põhjendanud selle kulukusega. Eripensionid on soovitanud kaotada ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).