Ossinovski tahab hakata ohjeldama alkoreklaami uues meedias

Tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovskia arvates vajaks piiramist mitte ainult teles, vaid ka veebis levitatav alkoreklaam.

FOTO: Erik Prozes

Kui Eesti saab seadustega piirata alkoholireklaami kohalikes telekanalites, siis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski tahaks muuta euroreegleid nii, et saaks panna päitsed pähe ka sotsiaalmeedias näidatavale reklaamile.

«Selge on see, et kui me klassikalist (alkoholi – toim) reklaami piirame, siis aina rohkem liigub see sisuturunduse loogikat pidi,» rääkis töö- ja terviseminister  Jevgeni Ossinovski Postimehele eelmise aasta lõpus. Üha rohkem internetti ja mobiilirakendustesse suunduva alkoholireklaami ohjeldamiseks tahab ta üle võtta Soome mudeli.

«Neil on seadusega reguleeritud, et näiteks Heineken ei tohi soomekeelset reklaami näidata ja selle jõustamise ainukene mehhanism on, et Soome minister on kokku leppinud  Facebooki ja Google’i esindajatega, et nad seda ei levita,» rääkis Ossinovski.

Ta möönis, et see piirang toimib vaid seetõttu, et uue meedia hiiud olid nõus Soomele vastu tulema. «Aga kui sellised piirangud muutuvad massiliseks, siis selliseid kokkuleppeid enam ei tehta, sest see hakkab rahakotti mõjutama,» tõdes Ossinovski.

Facebooki ja Google’i ohjeldamiseks soovib minister ära kasutada Euroopa Liidus praegu arutuse all olevat  audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi muutmist. «Praegu on televisioon rangelt reguleeritud, aga internet on täiesti vaba, nüüd soovitakse seda ühtlustada,» rääkis Ossinovski.

Eesti soovib ministri sõnul direktiivi lisada sätte, mis lubaks riikidel keelata teatud tüüpi reklaamid. «(Direktiivi – toim) esimeses kavandis oli kirjas, et riikidel see õigus puudub ja kui reklaam on lubatud, siis võib seda avaldada igas meediumis ükskõik mismoodi,» rääkis Ossinovski. Minister usub, et see säte «tehakse korda», nii et näiteks rahvatervise eesmärgil oleks riikidel õigus piirata teatud reklaame.

Ossinovski sõnul on alkoholireklaami kontekstis oluline muudatus, mis lubaks üle Euroopa piirata teises riigis toodetud ja levitatava  internetireklaami kättesaadavust. «Et kui Heineken teeb Hollandis Facebooki-reklaami ja raha eest suunab selle Eesti tarbijale, siis saaksime õiguse keelata neil seda teha, sest meil on selline interneti- ja sotsiaalmeedia reklaam keelatud,» rääkis Ossinovski.  Ministri sõnul on ta sellest rääkinud Euroopa tervisevolinik Vytenis Andriukaitisega (Leedu volinik - toim), kes toetab selle teema läbivaidlemist ja ühtsete reeglite kinnitamist.

Ossinovski lisas, et audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse ja sellega seoses on üleval hulk vaidlusi.

Kuigi Eesti eesistumise ajal pole alkoholiteema ametlikult prioriteet, korraldab Jevgeni Ossinovski sel ajal kõrgetasemelise alkoholikonverentsi. «Teemad on erinevad, alates reklaamist, internetireklaamist, alkoholitaarale hoiatusteadete lisamine, piiriülene kaubandus, alkoholiaktsiis ja hinnastamine,» tutvustas Ossinovski konverentsi jutupunkte.

Kindlasti tuleb kõne alla piiriülese alkoholikaubanduse karmistamine. «Siinjuures oleme palunud rahandusministeeriumi abi ning loodame konverentsil näha ka teiste riikide rahandusinimesi, kuivõrd antud küsimus on peamiselt ikkagi maksustamise valdkonna küsimus. Tervisevaldkond puutub asjasse vaid nii palju, et see valdkond peab lõpuks kandma kahjud,» ütles Ossinovski.

Ministri sõnul rõhutatakse tihti, et tervisepoliitika on liikmesriigi siseasi ning iga riik peaks oma alkoholiprobleemiga ise toime tulema. «Samas, kui iga liikmesriik asub tervist kaitsma seda kahjustavate nähtuste eest, jõutakse kiiresti teemadeni, mis on ELi tasandil ehk kõikide liikmesriikide kokkuleppena reguleeritud. Näiteks selle, mis alkoholipudeli peal kirjas peab olema, on Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt otsustanud toiduainete märgistamise kohta käiva määrusega,» põhjendas ta vajadust muuta euroliidu alkoholipoliitikat.

Aktsiisipoliitikas peavad riigid arvestama kahe direktiiviga, millest üks määratleb, kuidas tuleb alkohoolseid jooke liigitada ning teine määrab minimaalsed aktsiisimäärad.

 «Juba aastaid on käinud arutelud selle üle, miks sunnib direktiiv arvestama õlle maksustamisel kangust, veini maksustamisel aga keelab seda teha,» rääkis Ossinovski. Tema peab sellist praktikat on ebavõrdseks, ebaõiglaseks ning see on toonud kaasa veini keskmise kanguse tõusu Euroopa turul. «Kuigi paljudele liikmesriikidele on selline olukord vastukarva, saab seda muuta vaid ELi tasandil ehk taas kõikide riikide ühise kokkuleppena,» ütles minister.

Ka piiriületamisel maksimaalsete lubatud alkoholikoguste küsimus otsustatakse euroliidu tasandil ja seetõttu väärib see ka sel tasandil arutelu. «Teema ei puuduta sugugi ainult Eestit, Soomet ja Lätit – alkoholirallit täheldatakse ka Rootsi ja Taani ning Taani ja Saksamaa piiril, Luksemburgi ja tema naaberriikide vahel,» ütles minister.

Ossinovski sõnul oli Euroopa Liidul alkoholistrateegia kuni aastani 2013 ja hiljem pole Euroopa Komisjon nõustunud  uue strateegia koostamisega.

«Tuleb mõista, et alkoholitööstusel on riigiti väga selge oma huvi. Ka tubakatoodete puhul jõuti tugeva tubakadirektiivini alles pärast pikki aastaid kestnud arutelusid ja võitlust lobirühmadega. See on kahtlemata pikaajaline protsess,» ütles minister.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Kai-Ines Nelson

Kultuuriministeerium on kursis sotsiaalministeeriumi ettepanekutega. Siinkohal on  kõigepealt oluline silmas pidada, et audiovisuaalsed ärilised teadaanded alkohoolsete jookide kohta ei tohi juba praegu olla suunatud konkreetselt alaealistele ega tohi propageerida selliste jookide liigset tarbimist.

Oleme sotsiaalministeeriumiga sel teemal kohtunud 2016. aasta suvel, kui rääkisime läbi Vabariigi Valitsuse positsioone direktiivi osas, ja sotsiaalministeerium rõhutas toona, et nad soovivad, et liikmesriigil jääks võimalus rangemalt piirata tervist kahjustavate toodete reklaami, sh alkoholireklaami levi alaealistele videojagamise platvormides. Vabariigi Valitsuse seisukoht võttis sotsiaalministeeriumi soovi kuulda ning lisas selle ettepaneku ka oma seisukohtadesse.

Samuti soovis sotsiaalministeerium alkohoolsete toodete tootepaigutuse keelamist juhul, kui tootepaigutuse reeglid lihtsustuvad. Ka seda soovi võttis valitsus kuulda ja sätestas oma seisukohtades, et «Eesti toetab üldiselt meediateenuse osutajate võrdsema kohtlemise eesmärgil tootepaigutuse reeglite lihtsustamist, kuid soovib, et lisataks ka alkoholi tootepaigutuse keeld.»  Direktiivi kompromisstekst tuli välja detsembris.

Tagasi üles