Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seonduvate seaduste muutmist, et tagada abivajavatele lastele vajalik abi.
Sotsiaalkomisjon: enam ei räägita alaealistest õigusrikkujatest, vaid abivajavatest lastest
16. jaanuar 2017, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu eesmärk on ennetada laste õigusrikkumisi, millel võib olla lastele endile ja ühiskonnale kahjulikke tagajärgi, teatas riigikogu pressiteenistus.
Kehtetuks tunnistatakse alaealiste mõjutusvahendite seadus, kaovad alaealiste komisjonid ning enam ei räägita alaealistest õigusrikkujatest, vaid abivajavatest lastest ja neile pakutavatest teenustest ehk abist lapsele ja perele.
Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul parandatakse eelnõuga abivajavale lapsele ligipääsu riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja lepitusteenusele ning luuakse kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon. «Eelnõuga luuakse eeldused, et laps saaks abi võimalikult varases faasis, ennetamaks võimalikke õigusrikkumisi tulevikus,» selgitas Iva sotsiaalkomisjonile.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul tuleb teise lugemise käigus täpsustada mitmeid sotsiaalkomisjonis tekkinud küsimusi, näiteks kinnise lasteasutuse teenuse mõiste ja regulatsioon.
«Noored, kes selle seaduse tegevusvälja satuvad, on väga erinevate probleemidega: koolikohustuse mittetäitjatest ja psüühikahäiretega lastest kuni alkohoolsete jookide, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitajateni. Igaüks neist vajab just seda abi, mis tegelikult ka aitab,» ütles Kütt.
Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul on murekohaks riigieelarveliste vahendite piiratus ja spetsiifiliste rehabilitatsiooniprogrammide vähesus.
«Kui kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal ei ole võimalusi või jõudlust abivajava lapsega tegelemiseks ning ta saab vabalt lapsi suunata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele, siis see on nagu Pandora laegas. Loodud riigieelarvelist võimalust hakkavad omavalitsused kindlasti ohtralt ära kasutama, nagu juhtus hooldajatoetusega,» ütles Haukanõmm.
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul on võimalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saata kuni 200 last aastas. Tema sõnul kohustab eelmise aasta 1. jaanuaril jõustunud lastekaitseseadus riigi ja omavalitsuste asutusi ning lastega tegelevaid asutusi tegema koostööd lastele suunatud meetmete planeerimisel, rahastamisel ja rakendamisel.
Ohvriabiseaduse muutmisega laiendatakse lepitusteenust, mille käigus süüteo toimepaneja ja kannatanu otsivad ühiselt juhtumile lahendust.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (360 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 8. veebruaril.