Sel nädalal rääkisime saates «Vahetund Postimehega» kahest Donaldist - Trumpist ja Tuskist ehk jutuks oli Euroopa Liidu koridorides toimuv ja see, mis hakkab juhtuma pärast uue USA presidendi ametisse astumist.
«Vahetund Postimehega»: USA presidendi sammud on ettearvamatud, aga vähemalt on tema kaitseminister Eesti asjadega kursis
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
18. jaanuar 2017, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni juhi Hannes Hanso sõnul iseloomustab Donald Trumpi tegevust endiselt ennustamatus. Ent lootust siiski on: «Olen hiljuti kohtunud kõikvõimalike USA poliitikutega ja näiteks senaator John McCain ütleb, et USA seisukohad pole muutunud. Aga ka tema ei kontrolli täielikult seda, kuhu debatt läheb ning mida Trump võib mingil hetkel arvata ja ette võtta.»
Kui vaadata Trumpi valitsuse liikmete seisukohti, siis Hanso sõnul polegi asjad kõige hullemad: «Välisminister Rex Tillerson ajas ametisse nimetamisel ja kuulamistel täitsa kabedat juttu ning sama moodi kaitseminister kindral James Mattis.» Hanso sõnul on kindral Mattis korduvalt Eestis käinud ja siinsete teemadega hästi kursis.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari sõnul on aga muretsemiseks siiski veidi põhjust. Kui seni on USA toetanud Euroopa ühtsust, siis Trumpi tundub soosivat pigem rahvusriikide Euroopat. «Mäletatavasti hakkasid rahvusriigid otsima oma mõjusfääre, neid laiendama ja me teame millega see lõppes – see lõppes Esimese maailmasõjaga ja Teise maailmasõjaga,» ütles Hussar. Teisalt tasub meeles pidada, et ilma administratsiooni ja kongressi kahe koja toetuseta on USA presidendil väga keeruline riigilaeva uude suunda keerata.
Mis puudutab saate teist teemat ehk Euroopa Parlamendile uue presidendi valimist ja tülisid Euroopa võimukoridorides, siis Postimehe välisuudiste toimetaja Evelyn Kaldoja sõnul on sellega Poolast pärit Donald Tuski pea kohale kogunenud omajagu süsi. «Donald Tuskil on see probleem, et temale viitasid sotsialistid, öeldes, et konservatiivide käes on liiga palju kõrgeid kohti. Teatavasti oli eelmine Euroopa Parlamendi president saksa sots Martin Schulz ja tema valimine oli seotud sellega, et Euroopa Komisjoni presidendi koht anti kõige rohkem hääli saanud parteiperele ehk konservatiividele Jean-Claude Junckeri näol. Aga pärast seda kui Schulz ja Juncker olid paigas, selgus, et ka Euroopa Liidu Nõukogu presidendi koht läheb konservatiividele ehk Donald Tuskile. See oli ettekääne, miks sotsid hakkasid pahandama, et nad peaksid saama ka teise parlamendi presidendi ametiaja,» ütles Kaldoja ja lisas, et Tuski kiusab ka Poola valitsus.
Seda, mida räägiti saates Brexiti kohta, saate teada, kui kuulate «Vahetundi Postimehega» siin loos asuvast pleierist või Kuku raadio koduleheküljelt.
«Vahetundi Postimehega» on Kuku raadio eetris igal kolmapäeval kell 13. Saatejuhid on Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ja reporter Madis Vaikmaa.