Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

CIA andmed Karl Vaino atentaadi kohta võisid saada alguse leheartiklist

Täiendatud kell 20.10

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kanada eestlaste ajaleht Vaba Eestlane seostas Karl Vainole tehtud väidetava atentaadikatsega imre Arakat. | FOTO: Kuvatõmmis

Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri avalikustatud dokumentides ilmunud väide Eestimaa Kommunistliku Partei esimesele sekretärile tehtud kolmest atentaadist võis saada alguse väliseestlase Alex Militsa Rootsi ajalehes Expressen ilmunud väidetest.

Karl Vaino lähikondlased ei ole talle tehtud tapmiskatsetest oma meenutustes kordagi rääkinud, samuti ei meenu midagi sarnast ka ajaloolastel.

Expressenis ilmunud artiklit refereeris Kanada eestlaste Torontos ilmunud ajaleht Vaba Eestlane, mis avaldas 26. juulil 1979 esiküljel artikli «Partei peasekretär lubab suruda eesti rahva põlvili», milles on refereeritud Alex Militsa väiteid. Ajalehe andmetel tehti Karl Vainole kõik kolm atentaadikatset 1979. aasta juunis, ligi aasta pärast tema võimuletulekut.

«Esimene atentaat toimunud maanteel, mis viib läbi kaevanduslinna Kohtla-Järve lähedal. Kaevandustöölised streikinud, kohale kutsutud eriüksused ja meeleolu olnud ähvardav. Kohale sõitnud seepärast partei peamees, riigi asevalitseja Karl Vaino, et töölistega kõneleda. Metsast avatud ootamatult teel sõitvale autole tundmata isikute poolt tuli. K. Vaino pääsenud vigastusteta, kuid autojuht saanud surma,» kirjutas Vaba Eestlane.

Teine mõrvakatse leidis ajalehe teatel aset, kui Karl Vaino oli teel Tallinnasse. Artikli teatel surus vale numbrimärgiga auto suurel kiirusel sõitnud Karl Vaino auto kraavi. Selles intsidendis ei saanud keegi vigastada. Leht kirjutas, et pealtnägijate andmetel korjas liiklusmiilits Vaino auto kraavi surunud sõiduautolt numbrimärgid ära.

«Kolmas atentaat sooritatud Rocca al Mare suvituskoha lähedal, Tallinna külje all, kus parteijuhil on luksuslik villa ümbritsetud kõrge aiaga ja lisaks veel tugeva valve all. Ühel päeval, kui K. Vaino oli lahkunud valvatud alalt ja läinud maanteele, tulistatud teda metsaservalt. Kuulid pole aga tabanud. KGB otsivat tänaseni tulistajaid,» kirjutas Vaba Eestlane.

Ajaleht lisas, et ebaõnnestunud tapmiskatsed ajasid Karl Vaino nii vihale, et ta olevat lubanud eesti rahva põlvili suruda. Oma allikana nimetas ajaleht Eestis viibinud eestlast, kes jõudis äsja vabasse maailma tagasi.

Ajalehe Vaba Eestlane esikülg 26. juulil 1979. Kuvatõmmis. | FOTO: Kuvatõmmis

Paar päeva hiljem, 31. juulil 1979 seostas Vaba Eestlane Karl Vainole tehtud tapmiskatsetega Eestis relvade röövi eest kinni võetud Imre Arakat.

Leht viitas Eesti NSV Rahva Hääles 12. juulil 1979 ilmunud teatele, et miilits pidas kinni taga otsitud eriti ohtliku kurjategija Imre Araka. Vaba Eestlane märkis, et Rahva Hääle teates ei ole märgitud, milliseid kuritegusid tabatu oli sooritanud.

««Vaba eestlane» on nüüd saanud andmeid, et Imre Arakas oli see mees, kes sooritas Moskva koloniaalvõimu asehaldurile Eestis Karl Vainole ebaõnnestunud atentaadikatse, mille kohta ilmus kirjeldus meie lehe eelmises numbris,» kirjutas Vaba Eestlane 31. juulil 1979.

Ajalehe Vaba Eestlane esikülg 26. juulil 1979. Kuvatõmmis. | FOTO: Kuvatõmmis

Küllo Arjakas: luuretöötajad refereerivad erinevaid materjale

Ajaloolane Küllo Arjakas. Foto: Silvia Paluoja. | FOTO: Silvia Paluoja

Ajaloolane Küllo Arjakas peab võimalikuks, et CIA raportisse jõudis info Karl Vainole tehtud atentaadikatsetest just Rootsi lehe Expressen ja väliseestlaste ajalehe Vaba Eestlane kaudu. Arjaka sõnul ei ole tema kunagi kuulnud, et Karl Vainole taheti tegelikult atentaati korraldada.

«Pigem on CIA aruandesse pandud kuuldused ja neid on kusagil üldistud. Nagu ikka luurematerjalide puhul, tuleks neid võrrelda muude materjalidega, antud juhul teoreetiliselt kas ENSV siseministeeriumi või ENSV Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) materjalidega. Paraku küll neile ligi ei pääse. Kuid arvata pelgalt CIA materjalide põhjal, et tegemist oli tõsise atentaadikatsega, oleks kindlasti ennatlik,» ütles Arjakas Postimehele.

Arjaka sõnul ei ole keegi Karl Vaino kunagistest lähikondlastest meenutanud tõsisema atentaadikatsega seotud seika. «EKP kõrgemate isikute ihukaitsjatena töötanud inimesed elavad tänapäevani, aga keegi neist pole midagi taolist meenutanud, kuigi selline võimalus neil on. Ei maksa arvata, et Eesti NSV ajal tehti atentaate nii kergekäeliselt,» rääkis Arjakas.

Aare Kruuser: andmete tõepärasust on keeruline hinnata

Endine ENSV julgeolekutöötaja, praegune jurist Aare Kruuser ütles Postimehele, et ta ei ole küll kuulnud, nagu oleks Vainole omal ajal sooritatud «tõsiselt võetav» atentaat, mis oleks päädinud kellegi vastutusele võtmisega.

Selle kohta, kas väide vastab aga tõele, ei soovinud ta spekuleerida. «Ma ei oska selle kohta midagi öelda, sest puudub igasugune info. Kui oleks olnud mingisugunegi kriminaalasi, siis oleks see olnud ju avalik,» märkis ta.

«Eks igasuguseid jutte levis ringi,» lisas Kruuser. Kuidas ja kes selliseid andmeid on saanud või miks pidi selline info ENSVst välja läände jõudma, ei osanud mees siiski kommenteerida. «Eks siin ole mitmeid võimalusi.»

Kruuser juhtis veel tähelepanu, et CIA avaldatud andmete puhul tuleb teadvustada, et need on valikuliselt avaldatud ning kajastavad seda, mida julgeolekuasutus on kogunud ja talletanud. Avaldatud on info, mida ei peeta enam vajalikuks saladuses pidada. Avaldatu ei tähenda, et see kajastaks tegelikkust ning on keeruline hinnata avaldatu tõepärasust. «Aga need materjalid on kindlasti huvitavad,» tõdes mees.

Vainole tehtud atentaadist ei tea midagi ka kunagine ENSV siseminister

Kuuldusi Karl Vainole tehtud atentaadikatsetest käsitles oma raamatus «Karuks istus vangitornis» ajakirjanik Tarmo Vahter. Ta tegi intervjuu kunagise Eesti NSV siseministri Marko Tibariga, kes ei olnud sellest ametlikult midagi kuulnud.

«Mingi kõmu, väga õrn kõmu on kusagil olnud, pigem mingi kajana on ta käinud kõrvadest läbi. Ametlikus versioonis niisugust asja ei ole olnud,» rääkis Tibar.

Info Vainole tehtud tapmiskatsest ilmus CIA memorandumis

Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri CIA veebilehel avaldatud dokument väidab, et Eestimaa Kommunistliku Partei esimesele sekretärile Karl Vainole tehti kolm atentaadikatset.

Info Vaino atentaadikatsete kohta tuleb välja memorandumist CIA ametnikule Charles Watermanile, mis kirjeldab rahvarahutusi Nõukogude Liidus. Raport kannab kuupäeva 9. september 1983 ning sellel on märge «salajane».

Dokument viitab Washington Posti artiklile sama aasta aprillist, mis kirjeldas Poola tööliste seas puhkenud rahutuste võimalikku levikut Baltimaadesse. Leht kirjutas, et hoolimata Eestis levinud üleskutsetest ei ole ühtegi streiki aset leidnud.

«Sama järelduse esitas ka meie saatkond (mis on tõenäoliselt ka Washington Posti artikli allikas). Minu andmebaas näitab, et Eestis on aset leidnud üheksa streiki, 18 meeleavaldust, viis mässu ja seitse poliitilise vägivalla akti, kaasa arvatud kolm atentaadikatset Eesti kommunistliku partei liidrile Karl Vainole, kõik, välja arvatud kaks nendest käsitletud intsidentidest toimusid pärast 1979. aastat,» seisab internetis avalikustatud CIA memorandumis.

CIA raport aastast 1983 väidab, et Karl Vainole tehti kolm atentaadikatset. Kuvatõmmis. | FOTO: Kuvatõmmis

Vaino tapmiskatsele viitab ka teine CIA dokument

Karl Vaino tapmiskatsetele viitab teinegi CIA dokument, mis kannab peakirja «Informatsioon atentaatide» kohta. Dokumendil puudub kuupäev, kuid selles on ära toodud info Nõukogude Liidu liidritele tehtud atentaatidest. Dokumendis on kirjeldatud juhtumeid aastatest 1969-1986.

Karl Vainot puudutava info juures on märge, et avalike allikate andmetel on atentaadi tegija vangis. See võib viidata Vabas Eestlases ilmunud artiklile Imre Araka tabamisest.

CIA dokument Nõukogude Liidus tehtud atentaadikatsetest. Kuvatõmmis. | FOTO: Kuvatõmmis
Tagasi üles