Graafik: mida tähendab inimeste jaoks pensionireform

FOTO: Toomas Huik

Valitsuskabinetis eile heakskiidu saanud pensionireformi detailid selguvad alles aasta pärast, kuna sotsiaal- ja rahandusministeerium alles alustavad eelnõu koostamist ja esitavad selle valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis. Sotsiaalkaitseministri ettepanekud lubavad põhimõttelisi muudatusi pensionisüsteemis.

Alates 2037. aastast on kavas hakata arvestama riikliku pensioni esimest sammast inimese sissetuleku asemel tööstaaži alusel. 2020. aastal on plaanis alustada üleminekuperioodi. Aastatel 2020-2036 võetakse pensioni esimese samba arvutamisel arvesse võrdselt inimese sissetulekut ja staaži, edaspidi aga ainult tööstaaži. Valitsus näeb sellist süsteemi solidaarsemana, kuna see tagab inimestele esimese samba kaudu võrdsema pensioni. Pensioni seos palgaga säilib teise samba kaudu. Negatiivne mõju pensioni suurusele on ainult üle keskmist palka teenivatel inimestel, kuid alla keskmist palka saavate inimeste pensionile on valemi muutus rahaliselt kasulikum. Seni kogutud esimese samba pensioniosakute väärtus ei muutu.

2021. aastal on kavas käivitada paindlikum pensionile minek, mis võimaldab inimestel võtta välja pensioni välja osaliselt või katkestada mingiks perioodiks pensioni väljavõtmine. Sotsiaalkaitseministri ettepaneku järgi peaks inimese elu jooksul saadud pensionisumma olema sama suur. Kui inimene läheb pensionile varem, saab ta igakuiselt kätte väiksema summa ning mida hiljem ta pensionile läheb, seda suuremaks igakuiselt kättesaadava raha hulk muutub. Reform lähtub põhimõttest, et ennetähtaegselt võiks lubada inimesi pensionile 3-5 aastat enne pensionea saabumist.

Arvestades, et inimesed jätkavad töötamist ka pensioniea saabumisel, kavatseb riik anda võimaluse võtta oma pensioni välja ka osaliselt, näiteks 25-75 protsendi ulatuses. Samuti on kavas anda inimestele võimalus pasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Pensioni maksmise peatamine oleks hea võimalus juhuks, kui inimene on lasknud endale määrata näiteks ennetähtaegse pensioni, aga leiab mõne aja pärast tasuva töö, mis tagab talle ka ilma pensionita piisava sissetuleku. Sel juhul saab inimene lasta pensioni maksmise peatada, et tema pension peatatud aja jooksuil suureneks.

Reform seob vanaduspensioni ea alates 2027. aastast oodatava elueaga.  Prognoosi järgi oleks aastal 2027 pensioniiga 65 aastat ja 1 kuu, 2030. aastal 65 aastat ja 4 kuud 2037. aastal 66 aastat, 2047 aastal 67 aastat 2055 aastal 68 aastat ning 2060 aastal 68 aastat ja 8 kuud.

Alates 2023. aastast on kavas muuta riikliku pensioni indekseerimist, sidudes pensioniindeks 100-protsendiliselt sotsiaalmaksu ja pensionäride arvu muutusega. Praegu sõltub pensioniindeks 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise muutusest ja 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi muutusest. Selleks, et pensionisüsteem reageeriks pensioniea ja pensionivalemi muutustele, peaks indeks minimaalselt sõltuma täielikult sotsiaalmaksu laekumisest ja pensionäride arvu muutusest.

Ka tahab valitsus ärgitada aastatel 1970-1982 sündinuid liituma pensioni teise sambaga. Selles vanuserühmas inimestel on võimalus teise sambaga liituda ka praegu, kuid seda ei ole väga aktiivselt tehtud. Kehtiva seaduse kohaselt on teise sambaga ühinemine kohustuslik alates 1982. aastal sündinutele.

Tagasi üles