Eesti Heliloojate Liidu kinnitusel lahkus eile õhtul 86-aastasena meie hulgast armastatud helilooja Veljo Tormis.

Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal Kuusalus ja kasvas üles Vana-Vigalas. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.

Suurima osatähtsusega oli Veljo Tormise loomingus koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga.

Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits «Raua needmine» ning tsüklid «Eesti kalendrilaulud» ja «Unustatud rahvad».

1967. aastal pälvis Tormis Eesti NSV teenelise kunstitegelase, 1975. aastal Eesti NSV Liidu rahvakunstniku ning 1987. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Ta on saanud Nõukogude Eesti preemia (1970, 1972), NSV Liidu riikliku preemia (1974), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1980, 1986) ning 1980. aastal Rahvaste Sõpruse ordeni.

Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse – lavastuse «Eesti ballaadid» eest (koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakase, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga). Aastal 1998 omistati Tormisele Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia ning hindamatu panuse eest Eesti muusikasse ja Harjumaa kultuurielu rikastamise eest valiti Tormis 2007. aastal Harju maakonna kultuuripreemia «Harjumaa Kultuuripärl» laureaadiks.

2009. aastal tunnustati Tormist Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga ning 2010. aastal omistati talle Riigivapi I kassi teenetemärk. 2015. aastal pälvis ta PÖFFi elutööpreemia ning 2016. aastal välisministeeriumi kultuuripreemia.

Tema möödanikku tänapäevaga ühendav helilooming on eesti koorimuusika viinud maailma. Maailmas on toimunud mitu Tormise loomingule pühendatud festivali ning tema muusikat on teiste seas esitanud näiteks The King's Singers, Hilliard Ensemble, Holst Singers ning kammerkoor Kwintessen.

Veljo Tormis tuli eesti muusikasse 1950. aastate keskel ning tema esimestest teostest on ehk tuntuimad Avamäng nr 2 ja dodekafooniline «Kümme haikut häälele ja klaverile». Kuid laiem üldsus tunneb pigem Tormise loomingu seda osa, mis põhineb eesti rahvamuusika motiividel.

Tema muusikas on tähtsaimal kohal kooriteosed, tuntuimad neist «Raua needmine», «Kalendrilaulud» ja «Unustatud rahvad» (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormise looming pääses esile ajal, mil eesti rahva säilimine oli tajutavas ohus. Seda on peetud ka omamoodi monumendiks sellele. Tormise puhul on eesti muusikas olnud olemas päris eesti oma kõlaruum.

Veljo Tormis on ise öelnud, et tema ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab teda. Ta pani alusa modernsele eesti koorimuusikale, kohandades sellesse 20. sajandi teise poole kaasaegse helikeele.

Tormis on kirjutanud muusikat ka filmidele, millest enim tuntakse ehk Arvo Kruusemendi «Kevade».

Muu hulgas oli Veljo Tormis ka Arvo Pärdi õpetaja.