Õlletootja uuest alkoholiseadusest: see eelnõu on täis jaburusi (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholimüügi ja reklaamiseadus võib mitmes punktis leebemaks muutuda.
Alkoholimüügi ja reklaamiseadus võib mitmes punktis leebemaks muutuda. Foto: Margus Ansu / Postimees

A le Coqi õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul on uus alkoholiseaduse eelnõu täis jaburusi ja mitmetimõistetavusi, mida varasemates versioonides ei ole.

«Meid ei ole selle eelnõu koostamisse kaasatud, meiega ei ole seda eelnõu arutatud ja väga paljud punktid, mis selles eelnõus on, tunduvad tehniliselt nii absurdsed ja mõistetamatud, et neid on isegi raske kommenteerida,» ütles Tartu õlletehase juht Tarmo Noop Postimehele.

Ta tõi näiteks regulatsiooni, mille kohaselt alkohoolse joogi väljapanek ei tohi olla nähtav väljaspool müügikohta. «Mina ei suuda aru saada, mida see tähendab. Mis on väljaspool müügikohta? Kui kusagil müüakse õlut ja viina, siis see ei tohi olla nähtav? Või see tähendab, et tuleb teha eraldi osakond eraldi kassadega? Sellest on võimatu aru saada,» rääkis Noop.

Tema sõnul on võimatu ka aru saada, miks eristatakse kauplusi üldpinna järgi. «Kauplused on väga erinevad. Kui ühel kauplusel on täiskelder, siis ka see on üldpind. Kui tal on taga katlamaja, siis ka see on üldpind. Miks peab keldrit ja katlamajade pindu panema siia sisse?» arutles Noop.

Õlletootja sõnul mõistaks ta, kui jutt käiks müügipinnast. «Aga siin tahetakse võrrelda võrreldamatuid asju,» on ta veendunud. «See tundub nii absurdne, et seda on raske kommenteerida,» lisas Noop. Õlletehase juht kinnitas, et selliseid absurdsusi alkoholiseaduse eelmises versioonis kirjas ei olnud.

Noobi sõnul saab tema aru, et alkoholireklaam on teatud määral lubatud ning on kirjas, et  see tohib sisaldada üksnes toote nime, liiki, tootjanime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust, müügipakendi kujutist, toote värvust, aroomi ja maitset.

Õlle näitamine keelatud

«Aga toodet ei tohi näidata. Nii et õllereklaamis me ei tohi õlut näidata,» imestas Noop. Tema hinnangul on tegemist puhtakujulise telereklaamikeeluga. «Ma ei näe võimalust, et me sellisel kujul saaksime õllereklaami teha,» kinnitas Noop. Tema sõnul olid alkoholitootjad ja meediaettevõtted nõus sellega, et kaotada ära elustiilireklaamid.

«Meie ettepanek oli, et võtame inimesed välja ja rääkida tohib ainult tootest ja selle omadustest – kõik, väga lihtne,» rääkis Noop. Samas lubab eelnõu nüüd näidata liikuvat pilti, kuid Noobi sõnul pole sellest leevendusest abi, kui sisuliselt midagi näidata ei lubata.

Multipakkide hinnapiirang on Noobi sõnul uus teema, mis sisuliselt tähendab sekkumist kaupluste sortimendi poliitikasse ja hinnakujundusse. See omakorda võib kaasa tuua üksikute toodete kadumise ning olukorra, kus müügil on vaid multipakid.

Arusaamatu reklaamikeeld

«Keelatud on informatsiooni jagamine alkoholikäitlejate poolt digitaalsetel tehnoloogiatel rajanevates võrgustikes ja keskkondades, kui see on loodud tarbijate poolt või  tarbijate poolt jagamiseks. Ma saan aru, et sellega tahetakse öelda, et A le Coqi Facebooki lehekülje nad saavad ära keelata, aga nad ei saa keelata Heinekeni või Carlsbergi Facebooki lehekülge,» arutles Noop. Tema sõnul selline lähenemine diskrimineerib väga tõsiselt kodumaiseid tootjaid. «Mismoodi meie saame vastutada, kui suvaline inimene paneb jagamiseks oma Facebooki lehele üles A le Coqi uue toote pildi,» rääkis õlletööstur.

Noobi sõnul soovitakse uue eelnõuga reguleerida väga tehnilisi asju, saamata seejuures aru, mis on üldse tehniliselt võimalik. «See eelnõu on täis vasturääkivusi,» kinnitas Noop.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles