Jõks: valitsus üritaks justkui viimsepäeva ootuses kõik oma unistused ellu viia

Allar Jõks

FOTO: Liis Treimann

Hea õigusloome tava konkursi eestvedaja, vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul jääb mulje, justkui üritaks mullu novembris ametisse astunud valitsus viimsepäeva või valitsusevahetuse ootuses ükskõik, mis hinnaga kõik oma unistused ja lubadused ellu viia.

Jõks märkis, et 2016. aasta seaduseloomet jääb märksõnana meenutama tõejärgne keeluühiskond.

«Novembris ametisse astunud valitsus käib eelnevate valitsuste jälgedes - läbimõtlemata õiguslikud lahendused, arutelu vältimine, kuid teinud seda kõike oluliselt intensiivsemalt. Õigustusena kõlab vajadus valijatele antud lubadused kiiresti jõustada. Piisab kui meenutada aasta lõpus rekordkiirusel vastuvõetud maksupaketti. Seadusandliku turbomenetluse ohjeldamiseks võiks kaaluda seisakumootori taaskäivitamist,» rääkis Jõks.

Tema sõnul ei ole tõejärgne ühiskond jätnud puudutamata ka Eesti seaduste tegemise kultuuri. «Teadmispõhist õiguse loomist asendab veendumuspõhine - mis tundub parim mulle, on parim ka ühiskonnale. Tulemuseks võime end varsti avastada keeluühiskonnas, kus keeldude, karistuste ja märgistamisega üritatakse eestimaalasi vägisi õnnelikuks teha,» ütles ta.

Seadusandliku turbomenetluse ohjeldamiseks võiks kaaluda seisakumootori taaskäivitamist.

Ta nentis, et kõige eelneva valguses tundus värske õhu sõõmuna mõned päevad tagasi jõustunud siseministri määrus, mis oluliselt leevendas elamisloa taotlemiseks vajalike dokumentide arvu ja vähendas mõttetuid regulatsioone.

«See on hea näide. Hea õigusloome retsept ei ole keeruline. Õiguse loomine peab olema avalikes huvides, ettenähtav, avatud ja kaasav ning seadus peab olema selge, mõjus ja sobiv,» sõnas Jõks.

Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Seadused kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.

Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.

Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles