Sotsiaalministeerium ütles tänast Postimehe lugu ettevõtjatele reeglitevastaselt määratud eelpensioni kommenteerides, et kavandatava pensionireformiga kaotatakse eelpensioni võimalus üldse ära, seda hakkab asendama paindlik pensioniiga.
Ministeerium: eelpension sellisel kujul kaob ära
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. jaanuar 2017, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seega inimene saab ise otsustada, mis ajal ta soovib pensionile jääda. Lisaks sellele on pensioni väljamaksmine võimalik peatada ning endale sobival ajal sellega taas jätkata. Edaspidi ei ole pensioni saamine seotud samal ajal töötamisega,» ütles sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak.
Ta tõi välja, et praegu on ennetähtaegne vanaduspension eeskätt mõeldud inimesele, kes ei suuda enam tööd leida ning tal puuduvad enne vanaduspensioniiga sissetulekud. «Seetõttu on riik võimaldanud jääda varem pensionile, kuid selle tagajärjel on kogu ülejäänud pensionipõlv pension väiksem. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei määrata töötavatele inimestele ega ettevõtjatele. Seega, kui inimene on äriregistris, siis järelikult ta tegutseb ettevõtjana ning seda tuleb silmas pidada juba pensioni määramisel,» ütles Soontak.
Tänane Postimees kirjutas, kuidas sotsiaalkindlustusamet avastas aasta möödunud aasta lõpus kontrolli käigus, et sajad eelpensionärid on osaühingute juhatuse liikmed, misjärel pandi nad fakti ette – kas taandate end või loobute pensionist.
«Palume teil hiljemalt 25. jaanuariks meile teada anda, kas jätkate juhatuse liikmena tegutsemist. Kui jätkate, peatatakse teile ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine alates 1. veebruarist. Kui otsustate end juhatuse liikme kohalt taandada, siis mis tähtajaks?» sellise kirja sai 13. jaanuaril kaubamärgi Bastion asutaja Indrek Stahl (62), kes on kaks ja pool aastat olnud eelpensionär – riik on endisele rõivatöösturile maksnud esialgu 344 eurot, viimasel ajal 385,37 eurot kuus.
Stahl pidas nõudmist ebaõiglaseks, kuna ta ei ole saanud töötasu ega dividende. «Riik ise sunnib valskusele - pange juhatuse liikmeks keegi teine ja me ei puudu teid enam,» ütles Stahl.
Plaanitava pensionireformi kohaselt peaks 2021. aastal ka pensionile minek muutuma paindlikumaks, mis tähendab, et inimestel on võimalik ka pensioni osaliselt välja võtta või see mingiks ajaks üldse katkestada. Sotsiaalkaitseministri ettepaneku järgi peaks inimeste elu jooksul kogunenud pensionisumma olema sama suur. Kui inimene läheb pensionile varem, saab ta iga kuu kätte väiksema summa ning mida hiljem ta pensionile läheb, seda suuremaks igakuine raha hulk kasvab. Reform lähtub põhimõttest, et enne tähtaega võiks lubada inimesi pensionile kolm kuni viis aastat enne pensionea saabumist. Seda täpsustatakse eelnõu väljatöötamise käigus.
Arvestades, et inimesed jätkavad töötamist ka pensioniea saabudes, kavatseb riik anda võimaluse võtta pensioni välja ka osaliselt, näiteks 25–75 protsendi ulatuses. Pensioni maksmise peatamine oleks võimalus juhuks, kui inimene on lasknud endale määrata näiteks ennetähtaegse pensioni, aga leiab mõne aja pärast tasuva töö, mis tagab talle ka ilma pensionita piisava sissetuleku. Sel juhul saab lasta pensioni maksmise peatada, et raha hulk peatatud aja jooksul suureneks.