Kohus lasi Tarankovi tapmises süüdistatu narkokurjategijast ema vanglast välja

Tallinna vangla.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti kuritegeliku ilma liidriks peetud Nikolai Tarankovi tapmises süüdistatud Juri Vorobei ema, narkoäri korraldamise eest kümneaastast vangistust kandnud Svetlana Vorobei (54) vabaneb Harju maakohtu määrusega kaks aastat enne karistusaja lõppu tingimisi vanglast.

«Kohus määras vabastada Svetlana Vorobei karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22. jaanuar 2019,» ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots Postimehele.

Prokuratuuri kinnitusel Svetlana Vorobei tingimisi ennetähtaegse vabastamise seos teiste kriminaalasjadega, sealhulgas tapmises süüdistatava poja Juri Vorobei omaga, puudub. Pereisa Viktor Vorobei kannab praegu kuueaastast vanglakaristust fentanüüliäri eest.

Svetlana ja Viktori 36-aastane poeg viibib Tarankovi tapmises kahtlustatavana alates mullu sügisest vahi all. Ta peeti kinni vahetult enne Tarankovi matusetalitust. Kohtuprotsess Juri üle algab veebruaris. 

«Nõustudes vangla arvamusega ei ole Põhja ringkonnaprokuratuur vastu kõnealuse isiku tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele ning toetab katseaja määramist ja allutamist käitumiskontrollile,» kommenteeris Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron Postimehele Sveltana Vorobei tingimisi vabastamist.

Ka menetlust juhtinud riigiprokurör ei olnud vastu isiku ennetähtaegsele karistuse kandmisest vabastamisele. Svetlana Vorobei on kandnud ära 80 protsenti talle kohtu poolt mõistetud vangistusest ja vabastamisega kaasnev kaheaastane katseaeg on riigiprokuröri hinnangul otstarbekas, sest riigil säilib süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Nii on tema tavaellu naasmine tõhusam riigi kontrolli all, kui karistuse kandmise järel tingimusteta ja kontrollita vabastades, leiab prokuratuur. 

Ligi kümne kilogrammi amfetamiini tootmise ja turustamisega seotud kurjategijate grupi üks liige Svetlana Vorobei on korduvalt lootnud ennetähtaegselt vabadusse pääseda, kuid kohtud seda ei lubanud. Viimati taotles ta oma vabastamist 2015. aastal.

Vorobei karistuse kandmise algust arvestatakse 2009. aasta 22. jaanuarist, mil keskkriminaalpolitsei ta kinni pidas. Harju maakohus mõistis Svetlana Vorobei 13 aastaks vangi, lõplikult tunnistas naise süüdi riigikohtu kriminaalkolleegium ja mõistis talle kümne aasta pikkuse vangistuse.

Narkolabor ja tagaajamine kinnipidamisel

Keskkriminaalpolitsei alustas arvatavate narkoärikate tuvastamiseks kriminaalmenetlust juba 2008. aasta suvel, kuna oli alust kahtlustada, et kurjategijad on sisse seandnud narkolabori ja toimub suures koguses amfetamiini valmistamine, kirjutas BNS.

Juhtunu uurimisel selgus, et narkoäri juhtfiguurid olid varem kahel korral kohtlikult karistatud Svetlana Vorobei ja varem neli korda kohtu ees seisnud Aleksandr Nazimov, kes leppisid kokku, et mehe ülesanne oli hakata amfetamiini tootma, samal ajal hakkas naine tegelema selle turustamise korraldamisega. 

Asjaosalised seadsid uimastilabori üles Raplamaal Kohila vallas Aespa külas, kus Nazimov valmistas Vorobei korraldusel kokku veidi üle 9,1 kilogrammi amfetamiini. 

Svetlana Vorobei asus samal ajal narkopulbrile ostjaid otsima ning leidiski varem kriminaalkorras karistamata Abarbartšuki kaudu Kuršubaze, kes oli nõus ostma ligi 800 grammi amfetamiini. Lisaks leidis Vorovei teisegi ja palju suuremat uimastipartiid osta soovinud isiku, varem neljal korral karistatud 35-aastase Romanovi, kes oli valmis ostma koguni 6,5 kilogrammi narkopulbrit.

Süüdistusest selgub, et pärast ostutehingus kokkuleppele jõudmist viis Nazimov Romanovi küsitud uimastikoguse Harjumaale Rae valda, kus ta selle kokkulepitud kohta ära peitis. Seejärel võttis Romanov uimastid peidukohast välja ja pani oma autosse. Kuršubadzele mõeldud uimastipaki peitsid narkoärikad aga Tallinnas Vabaõhukooli tee juures metsa, kust mees selle hiljem ära võttis. 

Uimastiäri kohta mitme kuu vältel informatsiooni kogunud keskkriminaalpolitsei töötajad otsustasid kahtlusalused kinni pidada 2009. aasta 22. jaanuaril. Kui Nazimovi ja Vorobei tabamisega probleeme polnud, siis Romanov otsustas korrakaitsjate eest autoga minema sõita. 

Mees eiras Harjumaal Veneküla viadukti juures keskkriminaalpolitsei peatumismärguannet ja asus suurel kiirusel põgenema, käskides sõidu ajal temaga koos autos olnud noorel naisel 6,5-kilone uimastipakk autoaknast välja visata.

Tallinna-Narva maantee 13. kilomeetril kaotas mees auto üle kontrolli ja sõiduk paiskus kraavi. Järgnenud kinnipidamise operatsiooni ajal sai kuulihaava tuharasse Nikolai kaaslanna, kuid hilisem uurimine selles juhtumis politseinikul süüd siiski ei tuvastanud.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid ka Kuršubadze 2009. aasta 22. jaanuaril korraldatud suuroperatsiooni raames kinni ning kuigi mees oli jõudnud 800-grammise uimastipaki Tallinnas Puhkekodu teel asuvale kinnistule lume alla peita, leidsid korrakaitsjad selle üles. Abarbartšuki tabamiseni jõudsid ametnikud 2009. aasta 26. jaanuaril.

Kohtueelse uurimise lõppedes said Nazimov, Vorobei ja Romanov süüdistuse suures ulatuses uimastite ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. 

Kohtu põhjendused 

Harju maakohus pidas kinnipeetava Svetlana Vorobei vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaegselt põhjendatuks. Svetlana Vorobei on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives, vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad Svetlana Vorobei tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud Svetlana Vorobei mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. 

Kohtu hinnangul võimaldab Svetlana Vorobei tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ja seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 

Pärast vabanemist on Svetlana Vorobeil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel.

Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ja ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ja oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tagasi üles