Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2009/01/06/113229t1h8e11.jpg)
Talispordimaailmas on laskesuusatamine kõrgelt hinnatud – vaatemänguline ja konkurentsitihe. Viimastel talvedel on jäänud tunne, et Eestilgi on sellel alal sõna sekka öelda. Iga talve hakul on oodatud, et nüüd jõuab mõni meie sportlane – peamiselt käib küll jutt Eveli Sauest – medalite eest võitlejate ringi, kuid jääkülma sahmakana mõjuvad tiitlivõistluste tulemused toovad meid alati unelmatest tagasi. Nii on juhtunud ka Hantõ-Mansiiskis toimuval MMil. Tegelikult polegi ootustel eriliselt alust. Kas meie esinumber Saue ja ülejäänud laskesuusatamise koondislased võivad panna käe südamele ja öelda – jah, ma olen teinud kõik võimaliku ja natuke rohkemgi veel, et jõuda tiitlivõistlusel medalini? Kardan, et mitte.