Meedikud hakkasid Ossinovskit survestama
Uudist täiendatud kell 15.40 minister Ossinovski vastulausega.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski Rakvere haiglaga tutvumas.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Meedikud lükkasid tagasi riikliku lepitaja tehtud pakkumise ning survestavad töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskit tervishoiukorraldust muutma. Ministrile jäävad meedikute nõudmised arusaamatuks ning kui kokkulepet ei saavutata, võib haigekassa palgatõusuks plaanitud raha mujale kulutada.

«Me ei saa sellisel kujul esitatud pakkumist vastu võtta. Mis edasi saab, seda otsustab riiklik lepitaja,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Arstide esindaja sõnul on koos kollektiivlepinguga sõlmitava ühiste kavatsuste protokolli tekst liiga «ümmargune», seal puuduvad konkreetsed ettepanekud tervishoiusüsteemi muutmiseks, millest varem on juttu olnud. «Selleks, et kollektiivlepingule  alla kirjutada ja võtta endale töörahu kohustus, peab meil olema suurem kindlus, et need asjad tõesti tulevad,» sõnas Rehemaa. 

Meedikute esindaja ei soostunud ütlema, kas riikliku lepitaja pakutud palgatõus meditsiinitöötajaid rahuldaks. «Ma ei hakkaks seda palga teemat üldse kommenteerima. Meie esimene nõudmine on kogu aeg olnud tervishoiu rahastamise korraldamisega seotud teemad ja kuni need pole korras, ei ole siin rohkem midagi rääkida,» kinnitas Rehemaa.

«Ehk annab veel midagi teha. Haigekassa antud aeg on praktiliselt läbi,» ütles riiklik lepitaja Henn Pärn Postimehele. Ta lisas, et õdedele ja hooldajatele uue kollektiivlepinguga pakutud palgatõus olid vabariigi omast oluliselt parem.

Ossinovski teeb meedikutele etteheiteid

«Riikliku lepitaja pakkumise tagasilükkamisest kaotavad kõik tervishoiutöötajad, eelkõige hooldajad ja õed,» teatas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Tema kinnitusel soovisid palgakokkuleppe sündi nii arstid ise kui ka õdede ja hooldajate esindajad. «Kõik osalised on varem kinnitanud, et riikliku lepitaja kokkulepe on vastuvõetav, paraku on vähemalt üks tervishoiutöötajaid esindav delegatsioon oma tänase otsusega seadnud ohtu kõigi tervishoiutöötajate palgatõusu ja töörahu tervishoiusektoris,» ütles minister. Ossinovski hinnangul ei kaitse selline käitumine ei tervishoiutöötajate ega patsientide huve.

«Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes,» selgitas minister. Ta toonitas, et valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Töötingimustes ja palgas kokkuleppimine on tööandjate ja töötajate vaheline poliitikaväline protsess.  

Palgaks varutud raha kulutatakse mujale

«Riik on tänaseks teinud omalt poolt kõik, et kollektiivlepe saaks sündida: haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks,» sõnas minister. Ta lisas, et kujunenud olukorras tuleb haigekassa nõukogul langetada peagi otsus, millisteks kuludeks suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. «Seda küsimust käsitleb nõukogu järgmisel koosolekul 17. veebruaril,» lisas ta.

Meedikute nõudmised ministrile

«Tervise- ja tööminister on valmis lubama, et teeb valitsusele tervishoiu rahastamise suurendamise ettepanekud, kuid ei soovi võtta siduvaid kohustusi, mis võimaldaksid haigekassal edaspidi maksta kogu vajaliku arstiabi eest,» seisab meedikute pöördumises. Meedikute esindajate väitel ei sisalda lepe enam lubadusi tõsta haiglaravi maht aastaks 2020 vähemalt 2013. aasta tasemele ja kehtestada hinnakiri, mis sisaldab kõiki kvaliteetseks raviks vajalikke kulusid.

«Mõni nädal tagasi kinnitas minister Jevgeni Ossinovski tervishoiutöötajatele, et 2017. aastal ravijuhtude arvu suurendatakse. Kahjuks ei ole nii läinud,» seisab teates. Haigekassa eelarve seletuskirja kohaselt on ravijuhtude planeerimisel arvestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega (ravijuhtude arvuga) senisel tasemel. Haiglatele esitatud lepingutes on aga ravimahtu paljudel juhtudel hoopis vähendatud. «Tervishoiutöötajad ja raviasutused pannakse taas valiku ette, kas teha ainult osaliselt tasustatavat ületööd või jätta haiged ravimata,» kirjutavad meedikud.

«Töörahu saab säilida siis, kui minister kirjutab alla konkreetsetele kohustustele, et patsiendid saaksid arstiabi, mida nad vajavad,» ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Viimase viie aastaga on eriarstiabi mahtu pidevalt vähendatud ja tänavu saab haiglaravi juba 18 protsenti ehk 35 000 patsienti vähem kui 2013. aastal. 2018. aasta haigekassa eelarve on 70 miljoni euro võrra tegelikust põhjendatud ravivajadusest väiksem. «Mitme raviteenuse hindu on korrastamise ja kaasajastamise sildi all kärbitud sedavõrd, et erialaseltside hinnangul ei kata need reaalseid kulusid ega võimalda anda kvaliteetset arstiabi,» kirjutavad meedikud.

Koos palgakokkuleppega sõlmitavale ühiste kavatsuste protokollile peaksid alla kirjutama arstide, haiglate, õdede liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad, haigekassa esimees ja terviseminister.

2014. aastal sõlmitud meedikute kollektiivleping lõppes 2016. aastaga.

Tagasi üles