Juba nõukogude ajal avaldasid arhitektid hämmastust, et neid kui loojaid sageli ei märgatagi. Või õigemini – ei märgita. Kui valmib mõni tähtis hoone, siis loetakse ajalehes üles kõik tegijad alates ehitusjuhist ja lõpetades tublide brigadiridega, ent mitte sõnagi sellest, kes on arhitekt(id).
Tellijale
Ivi Drikkit: vana klaver ja Kalmer Tennosaar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.