Seeder: eelmise aasta halvim seadus oli konkurentsitult haldusreformi seadus

Helir-Valdor Seeder

FOTO: Elmo Riig

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Helir-Valdor Seedri sõnul oli 2016. aasta halvim seadus konkurentsitult haldusreformi seadus, kuna see sisaldab palju vigu ning see võetu arusaamatult kiirustades parlamendis vastu.

«Niivõrd põhimõttelise ja laiahaardelist ning pikaajalist mõju omava seaduse kiirustatud läbiratsutamine riigikogus paari kuuga oli pretsedenditu. Seaduses ettenähtud tähtajad kohalikele omavalitsustele otsuste langetamiseks ja  vajalike toimingute tegemiseks ei võimalda samuti mõistlikku asjaajamist ning on vastuolus hea halduspraktika tavadega,» ütles Seeder.

Ta märkis, et haldusreformi seaduses puudub terviklik käsitlus omavalitsussüsteemist, mille tulemusena tekib hulgaliselt kunstlikke omavalitsusi ja omavalitsuste haldussuutlikkuse erinevused suurenevad. Ka pole Seedri sõnul seaduses arusaadavat seost riigi regionaalhaldusega.

«Poliitikutel puudus valmisolek valitsuse initsiatiivil ja vastutusel tervikliku reformi läbiviimiseks, mille tulemusena oleksid tekkinud elujõulised ja loogilised maakondlikud või tõmbekeskuste loogikast lähtuvad omavalitsused.  Reformierakond haldusreformi ei soovinud, toetades ainult vabatahtlikku ühinemist, sotsiaaldemokraadid soovisid kahetasandilist omavalitsussüsteemi, IRLi eelistus oli tugevad maakondlikud omavalitsused ühetasandilisena. Tulemuseks oli aga seadus, mida ükski erakond ei soovinud,» rääkis Seeder.

Tema sõnul konkreetset vastutajat halva seaduse vastuvõtmise eest justkui keegi, sest keskvõim ei moodustanud uusi omavalitsusi, vaid määras seadusega ainult elanike miinimumnormi. Omavalitsused aga olid sunnitud alustama läbirääkimisi, et vajalik elanike arv saavutada.

«Kes, kuidas, kellega ja millistest põhimõtetest läbirääkimistel lähtus oli süsteemitu kohalik folkloor. Tunda andis ka seadust väljatöötavate ametnike puudulik arusaam Eesti omavalitsussüsteemi olemusest ja regionaalsetest eripäradest. Tegemist oli vabatahtlik-sunniviisilise eksperimendiga aga  erinevalt maksuseadustest ja enamustest teistest seadustest ei ole haldusreformi seadus vigade ilmnemisel lihtsalt muudetav ega tagasi pööratav,» ütles Seeder.

Eelmise aasta parimat seadust ei ole Seedri sõnul võimalik esile tõsta, kuna ühtegi silmatorkavat pärlit ei olnud.

Riigikogu istungid on muutunud propaganda esitamise kohaks

Seedri hinnangul on riigikogu roll õigusloomes viimastel aastatel muutunud ja tasapisi aina vähenenud.

«Vähenenud on ka üksiku riigikogu liikme roll seadusloomes ning riigikogu sisuline tegevus on üha enam kandunud suurest saalist komisjonidesse. Suure saali istungid on muutunud kõnekoosolekuteks, mille sisuks on propagandistlik sõnum meediale ja avalikkusele. Seda eesmärki kannavad ka enamus arupärimisi ja esitatavad küsimused.

Ta lisas, et seaduste menetlemine ja otsuste vastuvõtmine on asendumas ministrite ja põhiseaduslike institutsioonide esindajate regulaarsete ülevaadetega, mille tulemuseks ei ole ei otsus ega seadus ega mingisugune järgnev tegevus.

«Välispoliitika, spordipoliitika, kultuuripoliitika ja teised ülevaated ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud on suhteliselt formaalsed. Üksikute strateegiate ja arengukavade arutelu lõpeb paremal juhul ettepaneku tegemisega valitsusele. Kokkuvõtlikult, riigikogu sammub sama rada, mida ühiskond tervikuna - vorm on tähtsam kui sisu, arvamus tähtsam kui teadmine ning kaasamine tähtsam kui sisuline kokkulepe,» ütles Seeder.

Praegusele olukorrale näeb Seeder lahendusena probleemi teadvustamist. Seejärel tuleks tema sõnul leppida kokku, kas soovitakse tugevat parlamentaarset demokraatiat ja tugevdada riigikogu rolli või liigutakse teadlikult täitevvõimukesksema riigi suunas.

«Kui me vähendame riigikogu koosseisu ja olemust laiemalt, on vajalik ka kokku leppida, kuidas tagada toimiv järelevalve täitevvõimu üle ja mõtestada ümber rahva mandaadiga saadiku roll. Põhimõttelisi muudatusi on aga vaja, sest praegune olukord on ebatõhus,» lausus ta.

Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Seadused kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.

Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.

Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles