Galerii ja video: «passimaffia» liikmed said karistused

Harju maakohus kinnitas täna nn passimaffia liikmete karistused täpselt nii, nagu jaanuaris sõlmitud kokkulepe ette nägi. Vaid kuritegeliku jõugu ninamees ei saanud otsust, sest tema ei nõustunud kokkuleppemenetlusega.

Kohus mõistis Põhja prefektuuri endise töötaja Žanna Reede, politsei- ja piirivalveameti endise töötaja Meeli Paluvitsa, politsei- ja piirivalveameti endise töötaja Ülle Lille ja Põhja prefektuuri endise töötaja Laivi Seemani süüdi ja karistas neid viieaastase vangistusega. Sellest kaks kuud peavad nad viibima trellide taga reaalselt, ülejäänud vangistuse määras kohus neile tingimisi viieaastase katseajaga.

Neli süüdimõistetut peavad 30 päeva jooksul ilmuma ise vanglasse karistust kandma.

Riigiprokurörile jäi mulje, et paljud süüdimõistetud kahetsesid oma tegusid

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul otsustas prokuratuur minna süüdistatavatega kokkuleppemenetlusele, kuna täna kohtu ees olnud inimesed on oma süüd tunnistanud ja avaldanud soovi sõlmida karistuskokkulepped.

«Kuna tegemist oli kokkuleppemenetlusega, nende süüküsimust sisuliselt ei lahendatud. Mis minule isiklikult prokurörina toimikumaterjalide pealt silma jäi, oli see, et paljud neist kahetsesid oma tegusid. See oli nende jaoks esimest korda, seadusega pahuksisse minna. Ma usun, et see oli neile õppetund,» ütles Evestus.

Evestus märkis, et ametnikustaatuses olnud süüalustele kahekuuse šokivangistuse määramine oli karistuskokkuleppe üks eesmärk. Evestuse hinnangul on paarikuine šokivangistus karistuse eesmärgi seisukohast neile piisav ning ülejäänud viieaastane katseaeg on neile kindlasti preventiivse toimega.

Niinimetatud «passimaffia» süüasja juhtfiguuri Ljubov Genrihsoniga, keda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, prokuratuur karistuskokkulepet ei sõlminud. Evestuse sõnul pole välistatud, et see kokkulepe tulevikus siiski sünnib.

Ljubov Genrihsoni kriminaalasja hakkab arutama teine kohtukoosseis.

Millist karistust nõuab prokurör Ljubov Genrihsonile, sõltub Evestuse sõnul sellest, kas kriminaalasi lahendatakse lihtmenetluses või üldmenetluses. «Ma ei sooviks seda praegu prognoosida, ei ole välistatud, et nõuab reaalset vangistust,» lausus riigiprokurör.

Süüdimõistetud PPA ekstöötaja ei pea karistust õiglaseks

Meeli Paluvits (keskel). Foto:

FOTO: Mihkel Maripuu

Altkäemaksu võtmises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud Meeli Paluvits ütles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist Postimehele, et ei pea kohtuotsust õiglaseks.

«Nõustusin kokkuleppega sellepärast, et mind ähvardati viieaastase vangistusega,» ütles Paluvits ja lisas, et kokkuleppega nõustumist soovitas talle riigi poolt määratud advokaat.

Paluvits märkis, et ei tunne ennast kuriteos süüdi olevana. «Ma lihtsalt usaldasin oma tuttavat liiga palju,» rääkis ta.

Süüdistuse said veel Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova, Anton Kimmer ja Oksana Dmitrieva, kellest viimane pääses otstarbekuse kaalutlusel süüdistusest, ülejäänud said aga täna väljakuulutatud kohtuotsusega erineva pikkusega tingimisi karistused.

Sergei Zimakovi, Irina Savenkova ja Olga Tsvetkova said viieaastase tingimisi vangistuse pane sama pika katseajaga, Jekaterina Botšarova ja Jekaterina Leonova kolmeaastase tingimisi vangistuse sama pika katseajaga. Anton Kimmer sai rahalise karistuse.

Postimees on varem kirjutanud, et kuritegeliku ühenduse juhtfiguur Ljubov Genrihson (66) ei nõustunud kokkuleppemenetlusega, mistõttu läheb tema kriminaalasi üldmenetlusse.

Politsei pidas kohtualused kinni 2015. aasta oktoobris operatsioon «Maarika» käigus. Neid kahtlustati ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises ja neist 11-le esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.

Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muu hulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

Peamiselt naistest koosnenud grupp tegeles dokumendipettusega aastaid. Petuskeemi juhtis varem karistamata toona 65-aastane Ljubov Genrihson, keda süüdistataksegi kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritarvitamises ning kelmuses.

Uurimine selgitas, et naisel oli kokku kolm identiteeti ja tal oli rahvastikuregistris kolm isikukoodi. Tema huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Altkäemaksu võeti tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja», vaid raha liikumiseks oli olemas vahekassa.

PPA töötajate karistused

Teiste seas kuulus kampa neli PPA naistöötajat, kellest kaks töötas Tallinnas teenindusletis, üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teeninduskeskuses ja üks oli politsei peamaja teabehaldusosakonna töötaja.

Riigiprokurör Evestus taotles neile kokkuleppemenetluses viit aastat vangistust maksimaalse viie aastase katseajaga, millest kaks kuud läheks reaalselt ärakandmisele. Lisaks ei tohiks nad kolm aastat kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas töötada ning samuti tuleks neil kokkulepete kohaselt tasuda riigile kuritegeliku tegevusega saadud ja äratarvitatud vara suuruses väljamõistetavad summad.

Evestuse sõnul oli kokkulepete sõlmimisel oluline, et avalikus teenistuses töötanud inimesed saaksid osalise šokivangistuse ja et neilt mõistetaks välja kuritegelikul teel saadud rahasummad.

Žanna Reede, Põhja prefektuuri endine töötaja

Süüdistatakse altkäemaksu võtmises, võltsitud dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.

Ülle Lill, politsei- ja piirivalveameti endine töötaja

Süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.

Meeli Paluvits, politsei- ja piirivalveameti endine töötaja

Süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.

Laivi Seeman, Põhja prefektuuri endine töötaja

Süüdistatakse altkäemaksu võtmises, kuritegelikku ühendusse kuulumises ja dokumendi võltsimises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.

Süüdistuse on saanud veel Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova, Anton Kimmer ja Oksana Dmitrieva, kes ei ole PPA töötajad. Viimasele taotles prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel, mis tähendab, et kuriteo toimepanemine oli tuvastatud, kuid toimepanija roll, antud juhul kuritegeliku ühenduse teenuseid tarbinud isiku roll, oli väike.

Sergei Zimakovi, Irina Savenkova ja Olga Tsvetkova puhul lepiti kokku viieaastane vangistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui nad ei pane sama pika katseaja aja jooksul toime uut kuritegu. Jekaterina Botšarovat ja Jekaterina Leonovat võib oodata kolmeaastane tingimisi vangistus sama pika katseajaga. Anton Kimmerile taotles prokurör rahalist karistust.

Tagasi üles