Helme: uue valitsuse «ämbrid» kahjustavad Keskerakonna asemel SDEd

Martin Helme.

FOTO: Toomas Tatar / Õhtuleht

Opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetuse vähenemist kommenteerides, et sotse peetakse uue valitsuse peaideoloogideks ja seetõttu vähendavad valitsuse ebapopulaarsed otsused eeskätt just nende toetust.

Helme märkis, et kuigi SDE esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on nii alkoholi- kui tubakaseaduse muudatustega vindi üle keeranud, ei ole see ilmselt ainus põhjus, miks erakonna toetus on kahanenud. «Arvan, et sotsid saavad kahju ka sellest, et neid peetakse praeguse valitsuse peaideoloogideks,» ütles ta ja lisas, et seetõttu mõjutavad nende reitingut ka näiteks maksupoliitikas plaanitavad muudatused.

Samuti on Helme hinnangul SDE-le, aga ka Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) kahju teinud arutelu Keskerakonna soovi üle anda riigis üle 25 aasta elanud halli passi omanikele Eesti kodakondsus. «Sama lugu on keelenõuete lõdvendamisega küll relvaseaduses ja kohtupidamises,» ütles ta.

Ta märkis, et kuigi Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt vähenes SDE toetus jaanuaris detsembriga võrreldes viis protsendipunkti ja sama palju kasvas Reformierakonna toetus, ei saa sellest järeldada, justkui oleksid SDE senised toetajad asunud toetama Reformierakonda.

«Pigem arvan, et osa sellest liikumisest toimus SDE-lt Keskerakonna reale,» ütles ta. «Arvestades, milliseid ämbreid on olnud viimase 2,5 kuu jooksul, oleks võinud eeldada, et peaministri partei kannab kahju, aga ei ole kandnud. Kahju on eelkõige kannatanud sotsid ja osa vasakpoolsest valijaskonnast on kolinud just Keskerakonna taha.»

Helme lisas, et suure tõenäosusega kulub veel paar kuud, enne kui valitsuse vahetusega paigast nihkunud jõujooned uuesti paika saavad.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles Postimehele, et tema Keskerakonna koalitsioonipartnerite reitinguid üle ei dramatiseeriks. Tema hinnangul on languse põhjuseks teemad, millega tegelemine on ebapopulaarne, kuid mille uus valitsus sellegipoolest on ette võtnud, näiteks suitsetamise ja alkoholi liigtarvitamise vastane võitlus. «See on riigimehelik käitumine mitte mõelda oma toetusprotsendile, vaid tegeleda nähtustega, mis on ühiskonnas probleemsed,» ütles ta.

Samas avaldas Karilaid arvamust, et muudatuste üle oleks vaja laiemat ja põhjalikumat arutelu. «Lähenemine, et keelustame kõik, ei lähe Eesti ühiskonnas peale. Muudatused peavad ka toimima,» ütles Karilaid.

Ühtlasi avaldas ta lootust, et valitsusparteid ei hakka ka kohalike valimiste lähenedes oma plaane tegema arvamusküsitluste järgi, vaid lähtuvad sellest, mis on kokku lepitud koalitsioonileppes. «Valijad hindavad seda, kui palju ja mida ära tehakse, mitte seda, kuidas keegi parasjagu meedias paistab. Ma loodan siiralt, et reitinguid võetakse rahulikult ja väga pingesse ei minda,» lisas Karilaid.

Turu-uuringute ASi viimase küsitluse kohaselt toetas Keskerakonda jaanuaris 31, SDEd 10 ja IRLi kuus protsenti erakondlikku eelistust omavatest vastanutest. Detsembriga võrreldes kaotas Keskerakond toetust ühe, IRL kaks ja SDE viis protsendipunkti.

Opositsioonilise Reformierakonna toetus kasvas 20-lt 25, Konservatiivse Rahvaerakonna toetus kaheksalt üheksa ja Vabaerakonna toetus kuuelt seitsme protsendini.

Kokku küsitles Turu-uuringute AS ERRi uudistetoimetuse tellimusel 19.–31. jaanuarini 1002 inimest. Neid, kes ei eelistanud ühtki parteid, oli jaanuaris 33 protsenti.

Tagasi üles